Tulenevalt õiguskantsleri mullusest seisukohast, et alaealiste töösuhetes tuleb lähtuda töö tegelikust sisust, mitte lepingu nimetusest, saatis tööinspektsioon välja lisaks üldisele sihtkontrolli valimile märgukirjad ka ettevõtetele, kuhu teadaolevalt suviti noori tööle värvatakse, kuid eelistatakse töölepingu asemel muude võlaõiguslike lepingute sõlmimist.
Märgukirja eesmärk on tutvustada nõudeid ja erisusi alaealiste töös, tagamaks noortele seadusest tulenev kaitse töösuhetes. Tööinspektsioon tuletab nii lapsevanematele kui tööandjatele meelde, et ainult tööleping annab alaealisele rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ettenähtud kaitse ning kuna laps on piiratud teovõimega isik, ei ole talle võimalik panna töövõtu- või käsunduslepingu täitmisega kaasnevat vastutust.
Tööinspektsioon lähtub alaealistega sõlmitud lepingute hindamisel töösuhte tegelikust olemusest, mitte lepingu formaalsest nimetusest. Lisaks lepingutele kontrollitakse alaealiste tööga seonduvate teiste nõuete täitmist ning eritähelepanu pööratakse viimastel aastatel enim probleeme tekitanud alaealistel kehtivate tööaja piirangute järgimisele, lapsevanema ning tööinspektori nõusoleku olemasolule, töödele, millele alaealine on värvatud ning lisaks töölepingu seadusele kontrollitakse ka alkoholi- ning tubakaseadusest tulenevatest keeldudest kinnipidamist.
Käesoleval aastal on esimese viie kuu jooksul tööinspektsioonile esitatud juba 50 taotlust 970 alaealise ehk kuni 15-aastase tööle võtmiseks.
Alaealiste töötingimuste sihtkontrolli tulemused avalikustatakse septembris.
