Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.
Tööpuudus vähenes oodatust rohkem
Töötute arv kahanes aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt 13 000 inimese võrra. Töötute arv vähenes eelkõige lühiajaliste, paar kuud tööd otsinute hulgas. Töötukassa andmete järgi oli tööpuuduse määr nii teises kvartalis kui ka juulis aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid juulis kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Töövõimereformi ajastus on hea – vähenenud töövõimega inimestel on madala tööpuudusega perioodil töö leidmine lihtsam.
Tööjõupuudus on jõudnud eelmise buumi tasemeni
Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui aastatel 2006-2007.
Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu
Töötajad tunnevad end tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti.
Aasta teisel poolel peaks hõive kasv jätkuma. Ettevõtjad plaanivad konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist. Kuna suvel on nõudlus tööjõu järele suurem, alaneb tööpuuduse määr kolmandas kvartalis ilmselt alla 5%. Viimati nägime nii madalat tööpuuduse määra aastatel 2007-2008.
Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist
