"Valitsus kiitis täna hommikul heaks minu neljapäeval esitatud ettepanekud, kuidas lahendada nii hooajatöötajate kui välisüliõpilaste probleem. Neid isikuid hakatakse riiki lubama, kuid kui isikud tulevad riiki, neid testitakse ja peavad olema karantiinis," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul aitab koroonaviiruse-eelse töörände taastamine rahuldada tööandjate ja majandussektori vajadused.
"Meie ettevõtteid puudutavate probleemide ees ei saa silmi kinni pigistada lootuses, et tööjõuprobleemid lahenevad iseenesest. Seetõttu tulimegi välja ettepanekuga, mis taastab varasema mõistliku kontrollitud rändepoliitika ning mis toob kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusele," ütles Seeder pressiteates.
"Kokkuleppe kohaselt jälgitakse tähelepanelikult kolmandate riikide tervisenäitajaid ning kehtestatakse eraldi nõuded Eestisse saabujatele. Muus osas taastame tavapärase olukorra ja säilitame konservatiivse rändepoliitika," lisas Seeder.
Rahandusminister Martin Helme ütles rahvusringhäälingule ERR, et lisaks testimis- ja karantiininõudele kehtestatakse ka miinimumpalga nõue, mis saab olema valdkonna keskmine palk. "See tähendab, et sõltuvalt, millega tegeldakse, marjakorjamisega või mingi muu asjaga," ütles Helme.
Samuti peab kokkuleppe järgi tööandja korraldama välismaistele töötajatele transpordi ja testimised ning majutuse. Seaduse muutmise järel saavad hooajatöötajad Eestis olla lühemalt, senise üheksa kuu asemele kuus kuud ning järgmised kuus kuud ei saa nad Eestisse tagasi tulla, lausus Helme.
Eesti plaanib kuni 2022. aasta 30. aprillini lühendada hoojatöötajate Eestis töötamise aega senise 270 päeva asemel kuni 180 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul; samuti uuritakse võimalusi kehtestamaks hooajatööliste minimaalne palganõue valdkondliku ja maakondliku keskmise palga järgi.
Valitsus otsustas esmaspäeval avada Euroopa Liidu Nõukogu soovitustele tuginedes Eesti piiri 14 madala nakkustasemega riigi elanikele väljastpoolt Euroopa Liitu (EL), samuti kinnitas valitsus kolmandatest riikidest Eestisse sisenemise tingimused töö ja õppimise eesmärgil, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Alates esmaspäevast saavad Eestisse reisida Alžeeria, Austraalia, Gruusia, Jaapani, Kanada, Maroko, Montenegro, Lõuna-Korea, Rwanda, Serbia, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa elanikud.
Valitsuse korralduse kohaselt võivad töötamise või õppimise eesmärgil Eestisse siseneda haigusnähtudeta inimesed kõigist riikidest. Piiranguteta võib Eestisse siseneda riikidest, kus viimase kahe nädala jooksul on nakatunute arv 100 000 inimese kohta väiksem kui 16.
Saabumisel Euroopa Liidu välistest riikidest, kus nakatunute arv on suurem kui 16, peavad töötamise või õppimise eesmärgil Eestisse sisenevad inimesed jääma isolatsiooni, mis korraldatakse vastavalt kas tööandja või õppeasutusega koostöös.
Tagatud peab olema nii transport kui ka elamine 14-päevasel eneseisolatsiooni perioodil ning isik peab läbima kaks koroonaviiruse testi, millest üks tehakse Eestisse saabumisel ja teine siinviibimise 14. päeval. Töötaja võib Eestis tööle asuda Eestis viibimise 15. päeval, juhul kui tema teine test on negatiivne.
Piirangud kehtivad Eestisse saabumisel ka riikidest, mille nakatunute arvu kohta on andmed puudulikud ja kus on suurem viiruse leviku oht. Nende riikide nimekiri avalikustatakse välisministeeriumi kodulehel.
Välismaalastele, kes saabuvad Eestisse nimekirjas olevatest madalama nakkustasemega EL-välistest riikidest või transiidina läbi EL-i riikide, kus nakatunuid on 100 000 elaniku kohta vähem kui 16, 14-päevast liikumispiirangut ei rakendata.
Nimekirja kolmandatest riikidest, kust Eestisse sisenemine on lubatud, uuendatakse iga kahe nädala tagant ning see avaldatakse välisministeeriumi kodulehel.
Valitsus tegi esmaspäeval oma korraldusse ka muudatuse, mille kohaselt saavad Eestisse reisida peale Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riikide, Šveitsi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ka Andorra, Monaco, San Marino ning Vatikani kodanikud ja elanikud, samuti nende pereliikmed, kui nad on haigusnähtudeta.
Lisaks tegi valitsus kabinetinõupidamisel põhimõttelised otsused välistudengite ja hooajatööliste Eestis viibimise tingimuste kohta. Valitsuskabinet kinnitas, et võõrkeelsetel õppekavadel õppimine on üldjuhul tasuline, välja arvatud rahvusvaheliste ja kahepoolsete lepingute alusel õppijaile. Eestikeelsetel õppekavadel õppimine on tasuta.
Samuti plaanib valitsus täpsustada välisüliõpilaste pereliikmete õigust Eestis viibida. Edaspidi saaks koos üliõpilasega tema staatuse alusel kaasas olla vaid üksikvanema alaealised lapsed.
Kui välisüliõpilane eksmatrikuleeritakse, kas omal soovil või kõrgkooli algatusel, siis lõpeb tema vastav elamisluba 30 päeva pärast. Need ettepanekud ei kehtiks Euroopa Liidu ja Majandusliku Arengu ja Koostöö Organisatsiooni (OECD) kodanikele ja elanikele.
Hooajatöötajate palgakriteeriumide osas alustab riigisekretär koostöös sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ja rahandusministeeriumiga õigusanalüüsi, et selgitada võimalusi kehtestada minimaalne palganõue valdkondliku ja maakondliku keskmise palga järgi.
Haridus- ja teadusminister ning siseminister toovad vastavad õigusaktide eelnõud valitsuse 16. juuli istungile.
