Eestis töötas 2023. aastal kokku 66 400 välistöötajat, mis moodustas 9 protsenti aastasest koguhõivest. Perioodil 2019–2023 on välistöötajate arv Eesti tööturul peaaegu kahekordistunud. Ukraina sõjapõgeniketa oleks kasv olnud tõenäoliselt väiksem, kuigi juba 2021. aastaks oli välistööjõu osakaal kasvanud 7 protsendini.
Töörände poliitika
Töörände poliitika põhineb Eestis sisserände kvoodil (0,1 protsent elanikkonnast) ja selle erisustel, kuid kvoot piirab üksnes kolmandate riikide kodanike tähtajalise elamisloaga töörännet, mis moodustas aastal 2023 vaid 12 protsenti tähtajalise elamisloaga Eestis viibivatest töötajatest.
„Lisaks töörändele ja rahvusvahelise kaitse saajate arvule mõjutavad Eesti tööturgu ka näiteks Euroopa Liidu sisene ränne, pereränne, õpiränne,“ loetles OSKA uuringujuht Silja Lassur.
„Eri eesmärkidel Eestisse tulnud inimesed täidavad tööturul erinevaid lünki,“ rääkis Lassur. Ta tõi välja, et lühiajalise viibimisalusega töötatakse pigem oskustöö ja lihttöö ametikohtadel. Rahvusvahelise kaitse saanutel on samuti kõige kergem siseneda tööturule lihttöö ja oskustöö kaudu, kus kohaliku keele oskus ei ole nõutud. Töötamise eesmärgil tulnutest on kolmandik tippspetsialistid. Euroopa Liidu kodanikud tulevad samuti pigem tippspetsialisti ametikohale.
Tööjõudu jääb puudu
OSKA analüütik Andres Viia tõdes, et järgneval kümnendil vajadus välistööjõu järele pigem kasvab: „Eesti majanduse ja ühiskonna jätkusuutlik areng sõltub ühe olulise aspektina tööjõu kättesaadavusest ja kvaliteedist. Samas Eesti rahvastik vananeb ning tööturule sisenevate noorte arv ei kata tööturult lahkujate arvu.“
Viia tõdes, et riik saab tööjõupuudust leevendada erinevate meetmetega, sh hariduspoliitika, töötuse osakaalu vähendamise, kohaliku tööjõu oskuste ja kvalifikatsiooni tõstmise jms abil, ent sisemised ressursid on ikkagi piiratud ning välistööjõu kaasamine teatud ulatuses hädavajalik.
OSKA hinnangul jääb aastani 2035 Eesti tööturul igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti. Suurim tööjõupuudus on IKT, hariduse, tervishoiu ja töötleva tööstuse valdkondades. IKT ja töötleva tööstuse valdkonnas on puudujääki võimalik vähendada välistöötajatega.
Oskustöötajatest jääb puudu 700 inimest aastas. Kui ei leita teisi lahendusi tööjõuvajaduse lahendamiseks, siis on vaja välistööjõudu veonduse ja laonduse sektoris, sotsiaalhoolekande valdkonnas ning töötlevas tööstuses.
Välistöötajate osakaal lihttööliste seas on praegu kõrge seoses Ukraina sõjapõgenikest hõivatutega, kelle osakaal 10 aasta perspektiivis eelduste kohaselt kahaneb. Samas peaks aga ka lihttööd aastatega vähemaks jääma, mistõttu praeguses mahus lihttöölisi tõenäoliselt sisse tuua ei ole vaja.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töö ja võrdsuspoliitika asekantsleri Ulla Saare sõnul on OSKA raport hädavajalik selleks, et Eestis saaks kvalifitseeritud tööjõu teemal andmepõhist arutelu pidada.
„Tööjõupuudus on pikalt olnud Eesti ettevõtete suur murekoht ning ka hinnang oskustööjõu kättesaadavusele on Eestis Euroopa Liidu võrdluses üks madalamaid. Riik saab probleemiga tegeleda mitmel viisil: abiks on sündimuse kasv, olemasoleva tööjõu täiend- ja ümberõpe ning tööjõu tootlikkuse kasv. Need pole aga kiired lahendused ning paljudes valdkondades on töökäte puudus juba praegu kriitiline. Välistööjõud võimaldaks neid tühimikke täita ja täiendada kohaliku tööjõu kompetentse,“ selgitas Saar.
Rändepoliitikas tuleb sätestada selged eesmärgid
OSKA uuringus tõdetakse, et Eesti rändepoliitika on killustatud, keeruline ja paljude erisustega, mistõttu on nii tööandjatel kui ka -rändajatel keeruline orienteeruda kõigis tingimustes.
Selleks, et edaspidi paremini suunata ja kasutada välistööjõudu Eesti tööturul, vajab töörändepoliitika tervikuna läbi vaatamist. Tarvis on luua töörändepoliitika ühtsed eesmärgid ja üldised põhimõtted, sh seosed teiste rändeliikidega. Töörändepoliitika võiks sätestada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid ja põhimõtted, mis vähendaks erisusi, kuid jätaks süsteemi piisavalt paindlikuks, et vajaduse korral teha korrektiive.
Tutvu OSKA uuringuga „Välistööjõu vajadus aastani 2035”.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
