„Ühelt poolt kompetentside kasv soodustabki üha kõrgema tasu ja lisandväärtusega töö tegemist, kuid ka lihtsad ja erioskuseid mittenõudvad tööd tuleb ära teha ning neid inimesi on üha keerulisem leida,“ tõi Mäki näiteid ning lisas, et sotsiaaltoetuste kasv tööletuleku motivatsiooni ei kasvata.
Tööjõupuudus pigistab tugevalt ka teenindussektoris.
Pärast koroonakriisi on valdkonnast lahkunud töötajad leidnud teistes sektorites uued ametid. Tagasi pole nad pöördunud ja ilmselt ei pöördugi,
selgitab Mäki, miks on teeninduses hulgaliselt vabu töökohti.
Teravale tööjõupuudusele annab hoogu juurde ka kasvav osaajaga töötamise tendents. „Üha rohkem inimesi tahavad töötada väiksema töökoormusega ning see tähendab, et sama töö tegemiseks on vaja on rohkem inimesi,“ kirjeldas Mäki kasvavat trendi.
Odavamat tööjõudu kohapealt ei saa
Heikki Mäki sõnul pole Eesti ammu enam odava töö riik ning kui me ei taha ega suuda ise enam lihtsamat tööd ära teha, tuleb see mujalt sisse osta.
„Kõik Euroopa edukamad majandused on selle läbi teinud ning meilgi ei ole siin midagi peljata, sest võõrtööjõud on avatud majanduse loomulik osa. Kuid Eesti poliitmaastikul püütakse siiani vastuvoolu ujuda ning lihtsamaid ja odavamaid töid regulatsioonide ja piirangutega nii-öelda kaitsta,“ räägib Mäki ja rõhutab, et lisaks tegemata tööle kaotab riik arvestatava osa maksutulust, mis tööjõuga skeemitajate tõttu saamata jääb, rääkimata seetõttu sotsiaal- ja tervisekaitseta töötajatest.
Lisaks ei täida praegune välistööjõu keskmise palga nõue Mäki sõnul enam ammu esialgset eemärki suunata ettevõtted värbama välisriikidest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, eeskätt IKT-valdkonnas, sest nende spetsialistide palgatase on kõikjal kõrgemal tänasest Eesti keskmisest palgast. “Küll aga tekitab see rangeid piirangud lihtsama töö tegijate hankimiseks, millest ka kohalikud enam huvitatud ei ole ning milleks meil Eestis ei jagu lihtsalt enam inimesi,” jääb tööjõuturu eksperdile arusaamatuks, miks regulatsioonidega madalama palgaga töökohti eestlastele hoitakse.
Tööjõuturu ekspert on veendunud, et teravale tööjõupuudusele ja töötegijate hankimisega skeemitamisele ei saa läbi sõrmede vaadata ning otsustav käik on siinkohal riigivalitsejate teha.„Võõrtööjõuta ei saada hakkama kusagil Euroopas ning Eesti jaoks on küsimus viivitamise hinnas, mis kärbib järjest enam meie majanduse konkurentsivõimet.“
Tööandjad juhtisid viimases manifestis tähelepanu, et Eesti tööturult jääb demograafiliste trendide tõttu kõrvale 5000-6000 inimest aastas. Samal ajal on meie välistöötajate kaasamise reeglid maailma ühed rangemad. Millised on tööandjate ettepanekud tööjõukriisi leevendamiseks, loe siit.
