Raamatupidamise erineva tasemega töötajad (raamatupidamise tippspetsialistid, keskastme spetsialistid ja kontoritöötajad) ei erine üksteisest märkimisväärselt ei vanuse ega hariduse poolest, samas on palgavahe küllalt suur.
Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2022. aastal 1685 eurot. Valdkonna täiskohaga töötajatest ⅓ palgatase jäi 2022 alla eelnimetatud Eesti keskmisele. Seda eelkõige 40% suurima töötajate kategooria, raamatupidamise kontoritöötajate ja ⅓ raamatupidamise keskastme spetsialistide tõttu.
Valdkonna põhikutsealade teiste töötajate keskmine brutopalk ületab Eesti keskmist palka, sh ¾ finantsjuhtide keskmine brutopalk ületab 3000 eurot. Finantsjuhid ja -kontrollerid juhivadki valdkonna palgahierarhiat. Neile järgnevad siseaudiitorid, kellest 87%-l ületab keskmine brutopalk 2700 eurot ja ärinõustajad, kellest ligi 80% teenib keskmiselt üle 2300 euro (bruto). Niisiis pakub valdkond küllaldaselt tulusaid töökohti.
Piirkondlikus vaates on keskmine palgatase pisut madalam Lääne-Eestis ja valdkonna keskmisest 6% kõrgem Põhja-Eestis. Ülejäänud piirkondades on keskmine palk enam-vähem võrdne, ületades 1800 eurot, ja siingi on suur mõju raamatupidamise madalama oskustasemega töötajate palkadel.
Üle 80% valdkonna töötajatest töötab oma põhitöökohal täiskoormusega, kuid olenevalt põhikutsealast võib koormus olla kuni neljandikul töötajatest madalam. Enim on see iseloomulik finantskontrolleritele/-analüütikutele ja ärinõustajatele, kellest ¼ töötab madalama koormusega.
Naised moodustavad 83% valdkonna töötajaskonnast, sama suhtarv kehtib ka täiskoormusega töötavate naiste kohta. Meeste hulgas on täiskoormusega töötajaid 77%.
Seega erinevalt ootusest, et osakoormusega töötajate hulgas on rohkem naisi, kes peavad ühildama töö ja pereelu, ei vasta see tõele. Töökoormus põhitöökohal on korrelatsioonis töötaja vanuse ja sooga – 88–91% naistest vanuses 45 ja vanemad töötavad täiskoormusega.
Ka meeste puhul kehtib reegel, et enim töötavad täiskoormusega vanemaealised, kuid meestel on selleks ea piiriks pensioniiga (65+) – 89%. Alla 25-aastaste meeste hulgas on ¼ koormus koguni 33%-l ja naistest 24%-l. Ka 25–34-aastastest töötab vähendatud koormusega 31% mehi ja 29% naisi. Ühest küljest võib see viidata vajadusele leida aega õpingute ja pere jaoks, kuid võib viidata, et tänased noored polegi huvitatud täiskoormusega töötamisest, vaid eelistavad jätta rohkem aega endale. Viimane võib pikemas perspektiivis viidata, et sama töö tegemiseks vajatakse tulevikus rohkem inimesi. Esialgu me oma uuringus selle aspektiga liialt ei arvestanud, kuna ootus, et infotehnoloogilised lahendused kiirendavad ja asendavad rutiinseid tegevusi, on pigem suurema mõjujõuga.
Ka kõrvaltööd tegevate naiste osakaal on mõnevõrra suurem kui meestel (vastavalt 11% ja 4%). Enim teevad kõrvaltööd töötajad, kelle põhitöökohal on koormus madal. Võimalik, et seda põhjustab töö iseloom või ongi valitud elustiil, et töötatakse pigem mitmel väiksema koormusega töökohal, mida raamatupidamis- ja konsultatsiooniteenuse osutamine kindlasti soosib.
Näiteks 7% meestest, kelle töökoormus põhitöökohal on 0,25–0,5, teeb kõrvaltööd. Samas täiskoormusega töötajate puhul on kõrvaltöö osakaal olematu. Sõltumata töökoormusest põhitöökohal, teevad kõige enam kõrvaltööd raamatupidamise tippspetsialistid (7% meestest ja 18% naistest). Meeste puhul on teisel kohal 6%-ga finantsjuhid ning naistel võrdselt 10%-ga raamatupidamise kontoritöötajad ja raamatupidamise keskastme spetsialistid. Lisaks kõrvaltööde osakaalule on raamatupidamise tippspetsialistid esikohal 87%-ga (teisel kohal välisaudiitorid 85%-ga) ka täiskoormusega töötajate hulgas, mis võib kasvatada läbipõlemise ohtu. Samas teevad välisaudiitorid suhteliselt kõige vähem kõrvaltööd (2% meestest ja 1% naistest), kuna audiitorite intensiivsem tööperiood kumuleerub üle n-ö klassikalise koormuse ja täiskoormusena saab seda käsitleda eelkõige aastale hajutatuna.
Kõrvaltööde hulgalt ühe inimese kohta edestavad naised märgatavalt mehi. Üle 70 naisel on võimalik TÖR-is eristada viit kõrvaltööd ja ligi 90 nelja kõrvaltööd, analoogne kõrvaltööde hulk on ainult ühel mehel. Kõige levinum kõrvaltööde hulk on siiski üks, mida teeb 14% naisi ja 6% mehi.
Valdkonna tööjõud on valdavalt kohalik. 2022. aastal moodustas välispäritolu tööjõud alla 2% töötajatest (ligi 400). Neist ¼ puhul oli tegemist finantskontrolleritega (üle 110 välispäritolu töötaja), teise suurema rühma moodustasid finantsjuhid (üle 60 töötaja) ja kolmanda raamatupidamise kontoritöötajad (ligi 60).
Arvestades välistööjõu vähest esindatust valdkonnas, oleme ka keskpikas prognoosis olnud mõõdukad ja välistööjõu lisandumist prognoosinud eelkõige neile põhikutsealadele, kus eeldused rahvusvahelistumiseks, samuti välispäritolu tööjõu osakaal on olnud suuremad (vt ptk 4.2 tabel 3). Välispäritolu töötajad võib omakorda jagada kaheks: Eesti päritolu, kes on naasnud Eestisse ja keda on 27% ning muu sünniriigiga töötajad. Viimaste hulgas on enim Ukraina päritolu (üle 50) ja Venemaal sündinuid (ligi 50). Peab tõdema, et ajutise kaitse saajad pole leidnud teed töötamaks selles valdkonnas. Välispäritolu tööjõust moodustavad nad ainult 6%, s.t veidi üle 20 inimese.
Töötamise liik
TÖR-is on teave töötamise liigi kohta suhteliselt lünklik, s.t valdkonna töötajatest on see tunnus kirjeldatud ainult 20%-l. Selle küllaltki väheesindusliku infokillu põhjal saab öelda, et valdkonnas on enim levinud (üle 80%) töötamise liigiks töölepinguga töötamine. Raamatupidamistöötajate erineval tasemel on töölepinguga töötajate osakaal 97–99%. Teistest põhikutsealade töötajatest eristuvad siseaudiitorid, kelle seast ligi pooled töötavad avaliku teenistuse seaduse alusel.
Voolavus
Lisaks muudele tööjõudu iseloomustavatele näitajatele saab TÖR-i andmete põhjal analüüsida tööjõu voolavust valdkonna põhikutsealadel, s.t kust on valdkonda tööle tuldud ja kuhu valdkonna töötajad on lahkunud. Seejuures tuleb silmas pidada, et TÖR-i andmete aegrida küündib tagasi ainult aastasse 2019, s.t ei peegelda pikemaajalist trendi.
Valdkonna tööjõu voolavust aastatel 2021/2022 iseloomustavad kaks numbrit – 12% töötajatest lahkus põhikutsealadelt ja 13% asus põhikutsealadele tööle.
Seega on nende kahe aasta võrdluses väike tendents sissevoolule ja üldjoontes kehtib sama suundumus ka aastate 2019–2022 kohta.
Suhteliselt suurim oli aastane liikumine ärinõustajate põhikutsealal – lahkus 20% ja asus tööle 27% töötajatest. Parim oli töötajate saldo finantskontrollerite puhul, kus tööle asus 230 töötajat rohkem kui lahkus. Enim tuli valdkonda tööle inimesi, kes varem ei töötanud (üle 700) või kelle töökoht oli teadmata (350). Väiksemas mahus (250) asus valdkonda tööle administratiivtöö spetsialiste ja alla 200 administratiivtöö lihtametnikke ja müüjaid (peamiselt raamatupidamise kontoritöötajatena) ning müügijuhte/-spetsialiste (umbes 130) (enim ärinõustajatena või tippspetsialistidena). Alla 100 uue töötaja lisandus ametialagruppidest finantsspetsialistid ja -analüütikud ning juhtimisnõustajad ja analüütikud. 32% valdkonda tööle asunud inimestest olid vanuses 25–34, ¼ vanuses 35–44, 14% vanuses 45–54 ja 14% alla 25-aastased. Aastaga lisandus 3% (580 spetsialisti), neist enamik arvepidamise eri tasemetele.
Valdkonnast lahkunute hulgas oli enim neid, kes järgmisel aastal ei töötanud (ligi 800) või oli töökoht teadmata (ligi 300).
Üle ¼ lahkujatest olid pensioniealised, mis tähendab, et töölt lahkumise ja tööturu vaates mitteaktiivsuse põhjuseks oligi pensioneerumine. Kui mitte arvestada pensioniealisi, siis üle 500 inimese lahkus ametialagruppi juhtimisnõustajad ja -analüütikud, alla 200 administratiivtöö spetsialistiks ning umbes 100 administratiivtöö lihtametnikuks, tarkvaraarenduse spetsialistiks ja juhiks, finantsspetsialistiks ja -analüütikuks, müügijuhiks/-spetsialistiks või erinevate valdkondade juhiks.
Tööjõu tasakaalu vaates kaotasid enim raamatupidamise tippspetsialistid ja väliaudiitorid ning töötajaid said juurde finantskontrollerid, ärinõustajad ja raamatupidamise keskastme spetsialistid. Välisaudiitorite puhul toimus liikumine eelkõige auditeerimise tegevusalal, kus audiitori assistentide seas on see ka ekspertide hinnangul arvestatav.
Kuna TÖR-i algus jääb aastasse 2019, siis pikim tööjõu liikumise vaade on kolmeaastane. Selle perioodi jooksul asus valdkonda tööle üle 8500 uue töötaja ja lahkus üle 7700. Seega on valdkond ligi 800 töötajaga plussis. Ka kolme aasta vaates on suurim suhteline muutus toimunud ärinõustajate ridades, kus on vahetunud ligi pool töötajaskonnast. Neile järgnevad finantskontrollerid 41%-ga. Viidatud nelja aasta jooksul on kahanenud raamatupidamise tippspetsialistide arv üle 630 ja samas on lisandunud enam-vähem sama arv raamatupidamise kontoritöötajaid. Viimane viitab pigem töötajate formaalsele ümberkategoriseerimisele, mitte madalama tasemega töötajate märgatavale lisandumisele.
