Uuringu üks koostajatest, OSKA vanemanalüütik Siim Krusell sõnas, et 40% järgneval kümnendil täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad kõrg- ning üks kolmandik kutseharidust. „Vajadus lihtsa töö tegijate järele väheneb ning senisest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja kutseharidusega oskustöötajaid," selgitas Krusell.
Võrreldes 2015. aastaga on tööealisi 2024. aastal pea 50 000 vähem. See tähendab, et tööjõuvajaduse katmiseks tuleb aina suuremal osal tööealisest elanikkonnast töötada üha kauem.
Uuringu järgi on tulevikus enam vaja puidutööstuse ja IKT-sektori töötajaid ning programmeerijaid, insenere, arhitekte ja disainereid. Seoses elanikkonna vananemisega eeldatakse suuremat panustamist tervishoidu ja sotsiaalteenustesse. Töötajate arv kahaneb jaekaubanduses, avalikus halduses ja riigikaitses, ehituses, mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ametikohtadel ning seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses.
OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme“ annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2024. Uuring koostati sihtasutuse Kutsekoda ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.
Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemiga OSKA uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses. OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda.
