Registreerida tuleb ka töövõtu- ja käsunduslepingud
Registrisse tuleb kanda lepinguliigist olemata kõikide füüsiliste isikute töötamised, kui nendega kaasneb maksukohustus Eestis. Töötamise register kasutab „töötaja“ ja „tööandja“ mõistete asemel „tööd tegev″ ja „tööd võimaldav isik″.
Tööd tegevate isikute hulka ei kuulu mitte ainult töötajad töölepingu seaduse mõistes, vaid ka erinevate võlaõiguslike lepingute alusel tööd tegevad isikud (mh käsundusleping, töövõtuleping), juriidilise isiku juhatuse liikmed ja avalikud teenistujad. Lisaks eeltoodule tuleb registrisse kanda informatsioon ka vabatahtlikkuse alusel tööd tegevate isikute kohta, kellel puudub maksustatav töötasu. Sisuliselt tähendab muudatus seda, et ka käsundiandjatel, tellijatel, jt lasub kohustus registrikandeid teha olenemata tööd tegevale isikule makstavate summade suurusest.
Registrikanded tuleb teha juba 1. juuliks
Kohustus registrisse andmeid kanda lasub tööd võimaldaval isikul ning töötamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Siinkohal on oluline eristada tööle asumise hetke erinevate lepinguliikide puhul: töölepingu puhul on selleks töötaja tööle asumise kuupäev, ent võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäev. Enne 1. juulit 2014 sõlmitud võlaõigusliku lepingu puhul märgitakse tööle asumise hetkeks 1. juuli 2014.
Registreeringu saab teha e-maksuametis/e-tollis, üle X-tee masin-masin liidesega ning esmast registreeringut (7 päeva) on võimalik teha ka lihtsustatud korras telefoni või SMS-i teel. Registrisse tuleb tööd tegeva isiku kohta sisestada isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood), töötamise liik, alustamise kuupäev ning sellega seonduvad muudatused (töötamise peatumine, lõpetamine jms).
Kannete õigeaegsus on ettevõtjate jaoks erakordselt oluline, sest Maksu- ja Tolliamet võib ettevõttele, kes ei registreeri töötamist, määrata sunniraha või algatada suisa väärteomenetlust.
Ühtne süsteem – rohkem selgust, vähem bürokraatiat
Eesti Haigekassale esitatud andmed lähevad 1. juuli seisuga üle töötamise registrisse ning registris sisalduvad andmed on hõlpsasti kättesaadavad näiteks Haigekassale, Tööinspektsioonile, Töötukassale, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Sotsiaalkindlustusametile. Registris sisalduvad andmed on edaspidi töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste aluseks – seeläbi väheneb nii tööd võimaldava isiku kui riigiasutuste halduskoormus, sest info on kättesaadav ühest kohast. Lisaks võimaldab uus süsteem tööd tegeval isikul teostada kontrolli tema kohta esitatud andmete, maksude deklareerimise jms üle.
Ilmselt vajab uus süsteem mõningast harjumisaega, ent peaks tooma kaasa suurema selguse ja läbipaistvuse kõikide tööturu osapoolte jaoks. Arvestust hakatakse pidama kõikide töölepinguliste suhete ja nendega sarnanevate suhete üle, mida vähemalt Eestis varem tehtud pole. Ühtse, hõlpsasti mõistetava ja üleliigse bürokraatiata süsteemi loomine oleks töövaldkonnas suureks edasiminekuks.
Maria Silvia Martinson,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
