02.10.2017 Esmaspäev
Töötukassa on suunanud eesti keelt õppima üle 600 inimese
Eesti keele õppega on seotud 80 protsenti koolituskaardiga koolitustele suunamisi, viie kuuga on töötukassa suunanud eesti keelt õppima 602 inimest.
Sel kevadel avatud töötukassa töötust ennetavate täiendusõppe võimaluste vastu tuntakse enim huvi Ida-Virumaal ning 80 protsenti koolituskaardiga koolitustele suunamisi on seotud eesti keele õppega, edastas sotsiaalministeerium. Esimese viie kuuga on suunatud eesti keelt õppima 602 inimest.
"Erinevad uuringud näitavad, et riigikeele oskus on üks peamisi tegureid, mis määrab muu emakeelega inimeste edukuse tööturul. Hea eesti keele oskus ei tähenda ainult väiksemat töötuse riski, vaid ka paremat ametipositsiooni ja sissetulekut," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. "Seetõttu on oluline toetada töötavate inimeste keeleõpet, kelle vähene eesti keele oskus piirab nende tööalast arengut."
Minister märkis, et praegu suudab riik pakkuda arvestatavas mahus keeleõppe võimalusi lisaks töötutele ka täiendõppe vajadusega töötavatele inimestele. "Meil on olnud pikalt tõsine mure, et tasuta eesti keele õppimise võimalusi pole olnud piisavalt. Töötukassa toel avatud keeleõpe on toonud sellele murele olulist leevendust," lisas Ossinovski.
Alates 1. maist pakub töötukassa tuge lisaks töötutele ka töötavatele inimestele, kes vajavad abi töökoha vahetamisel või tööl püsimisel oskuste aegumise või puudumise tõttu. Töötuse ennetamiseks toetatakse nii tasemeõppes ja täienduskoolitustel osalemist kui ka kvalifikatsiooni saamist. Tööealist töötavat inimest toetatakse eesti keele õppimisel, kui tal on viimase kolme aasta jooksul kogunenud vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži, kui ta keskmine sissetulek kuus oli alla 731 euro ning kui ta eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav.
Seni on kõige suurem vajadus olnud B1- taseme ja B2-taseme koolituste järele, samuti A2-taseme koolituste järele. Arvestatav on ka nende inimeste hulk, kes vajavad C1- taseme koolitust.
