Juulis registreeris end töötukassas 4722 uut töötut, tööle sai või ettevõtlusega alustas 3276 inimest, teatas töötukassa.
Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr 8,1 protsenti Valgamaal ja 8,0 protsenti Ida-Virumaal ning madalaim 3,2 protsenti Tartumaal ja Harjumaal.
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid 17 protsendiga lihttöölised, samuti 17 protsendiga oskus- ja käsitöölised ning 16 protsendiga teenindus- ja müügitöötajad.
Juulikuu jooksul lisandus juunikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3736 uut tööpakkumist, millest 62 protsenti sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7738. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli 24 protsendiga teenindus- ja müügitöötajatele. Järgnesid 20 protsendiga oskus- ja käsitöölistele ning 18 protsendiga lihttöölistele pakutavad töökohad.
Tööalasel koolitusel osales juulis 1450 ja tööotsingu koolitusel 854 inimest. Tööpraktikal osales 770, tööharjutusel 406 ning tööklubis 207 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutas töötukassa 1217 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 46 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 63 uut töökohta. Palgatoetusega oli juulis töötamas 1307 inimest. Lisaks osales veel 1610 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.
Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitist 9447 inimesele ehk 30 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 395 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,2 miljoni euro. Ligikaudu 112 euro suurust töötutoetust sai juulis 6689 inimest ehk 21 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juulis 583 inimesele. Keskmine juulis määratud hüvitis oli 1417 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 860 tuhande euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juulis 98 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2122 eurot ning hüvitisteks maksti juulis üle 153 tuhande euro.
