Ühe suure muudatusena näeb töövõimereform ette, et sotsiaalkindlustusameti asemel hakkab puuetega inimestele toetusi määrama töötukassa. Selle juhatuse esimees Meelis Paavel ütles, et amet valmistub juba lisaülesandeid täitma.
"Tööd toob see meile väga palju juurde ning eeldab väga paljude inimeste ettevalmistust,” ütles ta ja sõnas, et praegu on ametil 32 000 klienti, kuid reformi tippajal tuleb neid veel üle 60 000 juurde. "Oleme üle Eesti planeerinud koosseisu kahekordistada. Täna on meil umbes 513 töötajat," sõnas Paavel. Ühele juhtumikorraldajale ei saa anda rohkem kui 80–100 klienti, nentis ta.
See, kuidas täpselt inimeste töövõimet hindama hakatakse, pole veel kindel. On olemas küsimustik, mida töötukassa töötajad eeloleval sügisel katsetavad, märkis ministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste. Ta sõnas, et seni on probleem olnud näiteks sellega, et töötukassa meditsiinitaustata töötajaile pole selge, kuidas kujuneb küsimustiku järgi lõppotsus inimese töövõime kohta. Niisiis on küsimustikku vaja veel kohendada.
Sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall selgitas, et hindamise aluseks võetakse peale küsimustiku ka terviseandmed ja inimese taotlus. Vajaduse korral saadetakse ta hindava arsti vastuvõtule. "Eeldame, et neid visiite ei tule nii palju, sest inimene on oma raviarsti juures enne käinud," viitas Pall eesmärgile, et teha tuleks võimalikult vähe topeltvisiite.
Juhul kui töövõimetoetuse seadus koos mitme teise seadusega tänavu suvel riigikogus vastu võetakse, võidakse reformi alustada juba tuleva aasta 1. juulist, kui hakatakse päris uute taotlejate töövõimet hindama. Praeguseid töövõimetuspensionäre hinnatakse reformi järgi 2016. aastast alates.
