Lepingulise suhte lõpetamise kasuks valiku tegemisel on aga väga oluline eristada lepingu ülesütlemist ja sellest taganemist. Hiljutises kohtulahendis (3-2-1-64-11) on Riigikohus selgitanud nende kahe lõpetamisvõimaluse kasutamise erinevaid eeldusi ning tagajärgi.
Tellija saab töövõtulepingust taganeda üksnes olulise rikkumise korral
Üldpõhimõttena on lepingust taganemise eelduseks eelkõige asjaolu, et teine lepingupool on seda oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kahjustatud lepingupool jääb olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Seega on lepingust taganemine küllaltki äärmuslik õiguskaitsevahend, mille rakendamine on õiguspärane üksnes piiratud juhtudel.Tellijal on võimalik töövõtuleping üles öelda mistahes alusel
Võrreldes lepingust taganemisega võimaldab seadus töövõtulepingut küllaltki vabalt üles öelda – tellijal on suhteliselt erandlik õigus leping igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on juba alustanud kokkulepitud töö tegemist või mitte. Samuti ei ole lepingu ülesütlemiseks vaja olulist ajendit või põhjust (nt leping rikkumine). Ülesütlemiseks on vajalik üksnes vastava tahteavalduse tegemine töövõtjale ning tellija vabaneb kohustusest tellitud tööd või teenust tarbida.Taganemise ja ülesütlemise erinevad tagajärjed
Eelnevast võib jääda mulje, et seaduse eriregulatsioon võimaldab tellijale mugava väljapääsu töövõtulepingust, mille suhtes on algne huvi kadunud. Siiski tuleb siin meeles pidada, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel on erinevad õiguslikud tagajärjed.Lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning annab pooltele vastastikkuse õiguse nõuda poole poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kuivõrd töövõtu puhul ei ole sageli võimalik enam tehtud tööd – nt pooleliolev ehitis – tagastada, tuleb töövõtjale hüvitada selle väärtus. Tellija hüvituskohustuse suuruse määramisel tuleb kindlasti arvesse võtta ka poolelioleva ehitise puudustega, mille kõrvaldamise kulud kuuluvad hüvitisest mahaarvamisega.
Erinevalt töövõtulepingust taganemisest on töövõtulepingu ülesütlemise korral töövõtjal jätkuvalt aga õigus nõuda tellijalt kogu lepinguga kokkulepitud tasu maksmist. Vastavalt seadusele kuulub tasust mahaarvamisele küll see, mille töövõtja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või ole võinud mõistlikult omandada. Viidatud kohtuasjas märkis kohus, et vastavat tasunõuet esitades peab töövõtja olema suuteline tõendama, et a) tööd, mille eest ta tasu nõuab olid lepinguga kokkulepitud ja b) nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurus. Viidatud tasunõude vähendamise võimalustega seoses on aga Riigikohus varasemalt selgitanud (tsiviilasi 3-2-1-13-02), et tasunõuet vähendavate eelduste täitmist peab tõendama aga hoopis tellija. See võib tellija panna aga olukorda, kus parimal juhul on võimalik vähendada tasu kergemini tõendatava materjalikulu võrra, kuid muus osas tuleb hind töövõtjale välja maksta.
Lepingu lõpetamist kaaludes tuleb kontrollida taganemise aluste olemasolu
Riigikohus on eelviidatud lahendis (3-2-1-64-11) muuhulgas selgitanud, et kui töövõtja rikkumine ei ole oluline ja tellija on lepingu lõpetanud, on tegemist lepingu ülesütlemisega mitte sellest taganemisega. Seega olukorras, kus tellijal on tekkinud ebakindlus lepingu jätkamise osas seoses töövõtjapoolse mittenõuetekohase lepingu täitmisega, tuleb tellijal enne lepingu lõpetamist kontrollida, kas eeldused lepingust taganemiseks on ikka täidetud. Vastasel juhul võib tellija leida ennast olukorrast, kus ta on kohustatud ebakvaliteetset tööd teinud töövõtjale maksma oluliselt suurema tasu, kui õiglane või põhjendatud. Üheks võimalikuks viisiks olulise rikkumise olemasoluga seonduvate vaidluste vältimiseks on tellija poolt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis mõistliku täiendava tähtaja andmine töövõtjale puuduste kõrvaldamiseks. Kui ka siis töövõtja ei suuda oma kohustusi täita, on seadusega ettenähtud alus lepingust õiguspäraseks taganemiseks olemas.
Liina-Maarja Uuemõis,
vandeadvokaadi vanemabi,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
Advokaadibüroo
Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis
Tellija saab töövõtulepingust taganeda üksnes olulise rikkumise korral
Üldpõhimõttena on lepingust taganemise eelduseks eelkõige asjaolu, et teine lepingupool on seda oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kahjustatud lepingupool jääb olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Seega on lepingust taganemine küllaltki äärmuslik õiguskaitsevahend, mille rakendamine on õiguspärane üksnes piiratud juhtudel.Tellijal on võimalik töövõtuleping üles öelda mistahes alusel
Võrreldes lepingust taganemisega võimaldab seadus töövõtulepingut küllaltki vabalt üles öelda – tellijal on suhteliselt erandlik õigus leping igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on juba alustanud kokkulepitud töö tegemist või mitte. Samuti ei ole lepingu ülesütlemiseks vaja olulist ajendit või põhjust (nt leping rikkumine). Ülesütlemiseks on vajalik üksnes vastava tahteavalduse tegemine töövõtjale ning tellija vabaneb kohustusest tellitud tööd või teenust tarbida.Taganemise ja ülesütlemise erinevad tagajärjed
Eelnevast võib jääda mulje, et seaduse eriregulatsioon võimaldab tellijale mugava väljapääsu töövõtulepingust, mille suhtes on algne huvi kadunud. Siiski tuleb siin meeles pidada, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel on erinevad õiguslikud tagajärjed.Lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning annab pooltele vastastikkuse õiguse nõuda poole poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kuivõrd töövõtu puhul ei ole sageli võimalik enam tehtud tööd – nt pooleliolev ehitis – tagastada, tuleb töövõtjale hüvitada selle väärtus. Tellija hüvituskohustuse suuruse määramisel tuleb kindlasti arvesse võtta ka poolelioleva ehitise puudustega, mille kõrvaldamise kulud kuuluvad hüvitisest mahaarvamisega.
Erinevalt töövõtulepingust taganemisest on töövõtulepingu ülesütlemise korral töövõtjal jätkuvalt aga õigus nõuda tellijalt kogu lepinguga kokkulepitud tasu maksmist. Vastavalt seadusele kuulub tasust mahaarvamisele küll see, mille töövõtja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või ole võinud mõistlikult omandada. Viidatud kohtuasjas märkis kohus, et vastavat tasunõuet esitades peab töövõtja olema suuteline tõendama, et a) tööd, mille eest ta tasu nõuab olid lepinguga kokkulepitud ja b) nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurus. Viidatud tasunõude vähendamise võimalustega seoses on aga Riigikohus varasemalt selgitanud (tsiviilasi 3-2-1-13-02), et tasunõuet vähendavate eelduste täitmist peab tõendama aga hoopis tellija. See võib tellija panna aga olukorda, kus parimal juhul on võimalik vähendada tasu kergemini tõendatava materjalikulu võrra, kuid muus osas tuleb hind töövõtjale välja maksta.
