Enim tunnevad juhtnööridest puudust avaliku sektori töövõtjad – koguni 76,1% töötajaist pidas koolitusprogrammi puudulikuks.
CV Keskuse Balti kommunikatsioonijuht Henry Auväärti sõnul on tööandjate ootust leida tööturult juba nii-öelda „täielikult valmis“ töötaja, keda ei peaks põhjalikult koolitama, näidanud ka varasemad uuringud.
„On igati ootuspärane, et tööandjad soovivad, et uus töötaja võimalikult ruttu uude ametisse sisse elaks, kuna sobiva töötaja leidmine ei toimu üleöö ja töö on häiritud nädalaid, kui mitte kuid,“ selgitas Auväärt. „Siiski ei tohi unustada, et värbamisprotsess ei lõppe töölepingu allkirjastamisega – erinevates ettevõtetes võivad samale ametikohale olla seatud hoopis teised eesmärgid ja ka vastutus.“
Seepärast on Henry Auväärti kinnitusel uuele kohale liikunud töötajal tarvis kiirelt selgeks saada nii ettevõtte eesmärk kui väärtused, tutvuda kolleegidega ja loomulikult saada ülevaade ka tööülesannetest.
„Kui tööandja kohe alguses ei pinguta uue töötaja koolitamisel, võib juhtuda, et tema töötulemused ei vasta hiljem ootustele ja vastutus langeb juhi tegemata tööle,“ sõnas Auväärt. „Veelgi enam, võib töötaja otsustada, et värskelt haaratud töö ei vasta ka tema ootustele ja otsustab juba katseajal edasi liikuda.“
Ideaalis on töötajal uuele tööle asudes mentor või usaldusisik, kelle poole ta vajadusel pöörduda saab. „Kõike on ju keeruline juhilt küsida, kuna keegi meist ei taha näida ebapädevana või küsida "totraid" küsimusi,“ lisas Auväärt. „Seega nõuab uue töötaja täisvõimsuse saavutamine tugevat panust nii otseselt juhilt, kui ka tervelt meeskonnalt – seda eriti olukorras, kus ettevõttes puudub selge uue töötaja koolitusprogramm. Uus töösuhe annab aga väga hea võimaluse tõsta töö efektiivsust, kuna iga uus inimene toob endaga kaasa pisut teistsugused oskused ja kogemused.“
Uuringus osales 2769 töövõtjat üle Eesti.
