61 protsenti vastanuist pole sel perioodil põhipalkasid muutnud, 14 protsenti on neid tõstnud, teatas Palgainfo Agentuur.
Neist vähestest, kes on töötajate põhipalkasid tõstnud, on kolmandik teinud seda kõikide töötajate puhul, ülejäänud teatud töötajate gruppides, sagedamini spetsialistide ja oskustööliste ametirühmas.
Rohkem oli põhipalkasid tõstnud vastajaid panganduse ja kindlustuse tegevusalalt, riigiasutustest, tervishoiust ja sotsiaalhoolekandest ning jaekaubandusest. Põhipalkade kasv jäi sagedamini 5–10 protsendi piiresse.
Organisatsioonides, kus põhipalkasid oli viimastel kuudel langetatud, tehti seda reeglina kõikide töötajate puhul, teistel juhtudel osades töötajate gruppides, veidi sagedamini juhtidel.
Uuringus osalenud majutuse, toitlustuse ja turismiettevõtetest oli töötajate põhipalkasid langetanud 62 protsenti vastajatest. Rohkem oli põhipalkade vähendajaid ka meedia ja ajakirjanduse, haldus- ja abitegevuste ning kultuuri, spordi, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel. Põhipalkade langus jäi sagedamini 21–30 protsendi piiresse, aga mitmetes ettevõtetes oli see ka suurem.
Perioodil aprillist juunini kavatseb töötajate põhipalkasid tõsta 5 protsenti tööandjatest ja 16 protsenti plaanib palkasid vähendada. 53 protsenti vastanuist põhipalkasid muuta ei kavatse ning 27 protsenti ei oska öelda, kas nad muudavad lähiajal põhipalkasid.
Enamikus organisatsioonides, kus plaanitakse põhipalkade langust, puudutab see kõiki töötajaid. Kavandatud langus jääb sagedamini 21–30 protsendi piiresse.
Kiirküsitluses osales 698 tööandjat.
