OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul ei nõuta isikuteenindajatelt oskuste ja teadmiste tõendamist.
Teenust saab pakkuda igaüks, kes näiteks on läbinud mõne lühikese koolituse. Lühikoolitustel osalemine ei pruugi aga olla piisav ning alati tuleks eelnevalt tutvuda koolitaja tausta, õppekava ja õppetingimustega. Erialane kutseõpe annab põhjalikud teadmised ja oskused ohutu teenuse pakkumiseks,
ütles Uiboupin.
Uuringu järgi tuleb isikuteenindajatel enam tähelepanu pöörata toodete ja koostisainete mõju tundmisele, hügieeninõuete järgimisele ning isikukaitsevahendite ja keemiliste ainete õigele kasutamisele.
Isikuteenindust õpitakse rohkem, kui on erialaseid töövõimalusi. Enam õpitakse juuksuriks, kosmeetikuks, spaateenindajaks ja küünetehnikuks. Isikuteenindajatel tuleb tihti olla endale ise tööandjaks ning see eeldab ka investeeringuid tööks vajalikesse seadmetesse ja toodetesse. Selleks ei pruugi kooli lõpetajad aga kohe valmis olla.
OSKA uuringus analüüsiti isikuteenuste tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2027 ning esitati ettepanekud kitsaskohtade leevendamiseks.
Isikuteenused hõlmavad juuksuri-, näo- ja kehahoolduse, kosmeetiku-, solaariumi-, küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenuseid, aga ka spaade ja massaažisalongide tegevust. Isikuteenuste valdkonnas töötab ligi 8000 inimest, kellest umbes 70 protsenti pakub ilu-, sh juuksuriteenuseid.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.
OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.
OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
