21.03.2012 Kolmapäev

Valikuvabadusest ja võrdsest kohtlemisest koondamisel

Valikuvabadusest ja võrdsest kohtlemisest koondamiselKlen Laus,
vandeadvokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo

Viimastel, majandusliku ebakindluse aastatel leiavad ettevõtjad end sageli olukorras, kus töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või muul põhjusel töö lõppemise tõttu tuleb olemasolevate töötajate arvu korrigeerida.

Nii võib objektiivse majandusliku põhjuse esinemisel töösuh(e)te jätkamine kokkulepitud tingimustel osutuda võimatuks, mistõttu tekib tööandjal küsimus, keda töötajatest lubab seadus koondada.

Vana seadus sätestas koondamisele ranged piirangud

Kuni 01.07.2009.a kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seadus nägi tööandjale koondamise rakendamisel ette ranged piirangud – mh koondatud töötaja tagasivõtmise kohustus ja väikelapse vanema koondamise keeld. Samuti reguleeris seadus detailselt koondatava töötaja väljaselgitamise korda – tööandja pidi eelistama põhikohaga töötajaid, põhikohaga töötavatest isikutest neid, kel on paremad tööalased näitajad. Võrdsete tööalaste näitajate korral pidi tööandja eelistama töötajaid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse; kes on kauem töötanud selle tööandja juures; kellel on ülalpeetavaid; kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses.

Kehtiv töölepingu seadus lähtub eeskätt töötajate võrdsest kohtlemisest

Alates 01.07.2009.a kehtiv töölepingu seadus nii rangeid piiranguid koondamisel ei sätesta. Lisaks üldjuhul rakenduvale keelule töölepingut üles öelda koondamise tõttu rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, on tööle jäämise eelisõigus reeglina töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Samas muus osas on tööandja vaba hindama, mis kriteeriumite alusel ja keda ta koondatavate ringi kuuluvatest töötajatest eelistab tööle jätmisel.

Siiski tuleb tööandjal jätkuvalt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd (korraldades vajaduse korral töötaja täiendusõppe). Samuti tuleb tööandjal koondatavate valikul pidada silmas võrdse kohtlemise põhimõtet – töötajaid ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, vms alusel.

Riigikohus on sisustanud tööandja valikuvabadust koondamisolukorras

Töölepingu seaduse koondamise regulatsiooni on sisustanud Riigikohtu tsiviilkolleegium 02.02.2012.a otsuses nr 3-2-1-152-11, kus kolleegium sätestas, et koondamise olukorras teise töö pakkumise kohustus on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd (s.o. kõiki töid, mida töötaja on võimeline tegema). Samas on tööandja vaba otsustama, kas ta soovib täita olemasoleva vaba töökoha, kas töötaja sobib vabale töökohale ja kas uue töökoha täitmiseks vajalik töötaja täiendusõpe on tööandja jaoks mõistlik.

Samuti sätestas kolleegium viidatud otsuses, et tööandja on vaba otsustama, kellega ta lõpetab töölepingu koondamise tõttu, arvestades võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevaid piiranguid. Kohtuotsuse kohaselt annab seadus tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest.

Klen Laus,
vandeadvokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo


Avaldatud RUP.ee Profiblogis

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255