Teadus- ja arendustegevus on viimastel aastatel Eestis pidevalt hoogustunud, samuti on kasvanud välisteadlaste arv, selgub Statistikaameti aastaraamatust.
Teadus- ja arendustegevus intensiivsus alates 2001. aastast ning on hiljem pidevalt suurenenud, erandlik oli vaid sisemajanduse koguprodukti (SKP) kiirema kasvu tõttu 2007. aasta. Viimasel paaril aastal aga on õlitööstuses tehtud suuri investeeringuid tehnoloogilisse arendusse ja 2011. aastal hõlmasid need koguni kolmandiku Eesti teadus- ja arendustegevuse kogukulutustest. Tänu sellele oli Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsus 2011. aastal isegi mõne protsendipunkti kümnendiku võrra suurem kui Euroopa Liidu (EL) keskmine. Seda küll mitte püsivalt, sest täiesti uuel tehnoloogial põhineva katsetehase püstipanek kuulub seni, kuni see müügiks minevat toodangut ei anna, vaid katse- ja arendustööde alla, märkis Statistikaamet.
Ent isegi õlitööstust kõrvale jättes kasvasid teadus- ja arendustegevuse valdkonnas kulutused jõuliselt. Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites, millest lõviosa hõlmab kõrgharidussektor, suurenesid teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 22 protsenti ja 2012. aastal veel omakorda 14 protsenti. Märkimist väärib ka asjaolu, et riigi rahastatud teadus- ja arendustegevuse kulutused ettevõtlussektoris kasvasid 2011. aastal 27 protsenti, ennekõike tänu EAS-i väikeettevõtete toetustele ja arenduskeskuste rahastamisele.
Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites kasvasid riigi rahastatud kulutused teadus- ja arendustegevusele 2011. aastal 22 protsenti, 2012. aastal oli kasv mõnevõrra väiksem – 15 protsenti. Kasv ei piirdunud kulutustega, suurenes ka hõivatud töötajate arv. Võrreldes aasta varasemaga kasvas 2011. aastal teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate tööaeg kaheksa protsenti. Sealjuures teadlaste ja inseneride tööaeg ettevõtlussektoris kasvas 12 ja kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites kaheksa protsenti.
Teadlaste ja inseneride arv on alates sajandivahetusest pidevalt suurenenud, ettevõtlussektoris on see selle aja jooksul neljakordistunud, kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites aga kasvanud kolmandiku võrra. Pidev muutus ei ole tähendanud vaid kvantitatiivset kasvu, vaid paranemas on ka personali kvaliteet, mida näitab töötajate haridustase. Aastatel 2000–2011 kasvas doktorikraadiga töötajate arv rohkem kui kahe kolmandiku võrra ehk 1894-st 3167-ni. Naisdoktorite arv on seejuures peaaegu kahekordistunud. Magistrite arv on sama aja jooksul kasvanud 1411-st 2956-ni ja üle poole neist on naismagistrid.
Eestis töötavate välisteadlaste arv kasvab samuti. Asutustes töötavaid välisteadlasi loetakse teadus- ja arendustegevuse statistikatöö raames üle alates 2004. aastast. Tollal oli neid 58 ja nad olid pärit 19 riigist. 2012. aastal oli välisteadlasi juba 351, neist mehi 252 ja naisi 99, ning esindatavaid riike 53. Viimati lisandusid riikide nimistusse Albaania, Filipiinid, Guatemala, Tansaania ja Vietnam.
Enamikust riikidest oli vaid 1–2 teadlast, kuid enim välisteadlasi oli 2012. aastal pärit Venemaalt, Saksamaalt, Soomest ja Itaaliast ehk vastavalt 48, 47, 30 ja 23.
