Turumüüja näpud on kanged nagu metalsel robotil, kui ta hapukapsaid kundele kaalub. Päev on olnud pikk ja ilm krõbe. Vahel on proua küll termosest kuuma teed rüübanud, aga ühel hetkel on külm siiski nähtavalt naha vahele pugenud. Arvatavast termopesust hoolimata. Kuidas niimoodi läbi talve turul vastu pidada, kui juba pärast esimeste miinuskraadidega tööpäevi on kehal õhtul tunne, et ta iialgi enam sooja ei saa?
Ilmaolude tõttu töötabki turukaupleja karmides tingimustes. Tõsi, nende seas on ka iseendale tööandjaid, kes saaksid valida, millistes ilmaoludes nad müüma lähevad. Samas on nemadki justkui sundseisus ― kauplemispäeva kohatasu pole mõistlik tuulde loopida, kodus passides toidukauba realiseerimisaeg lüheneb ja jääb ilma ka päevatasust. Seetõttu tulebki iga ilmaga seista leti taga nagu vankumatu tinasõdur, kui kliente vähegi jagub. Ilma trotsivad teistegi ametialade inimesed, kelle töö eeldab aasta ringi väljas tegutsemist. Väikefirmade esindajad on enamasti koos oma töötajatega objektil. Millised on nende kogemused ja hoiakud?
Lähtuda tuleb ilmaoludest
Kõiksugu lammutustöödega ― puukuuridest kuni kümnekordsete hooneteni ― tegeleva Aspen Grupi lammutustööde juht Aivar Tukk nimetab, et nende valdkonnas on talvel lammutustöid teha märksa parem, sest lumi hoiab lammutusega kaasnevat tolmu kinni. Kui lumi sulab, siis on olukord veel parem.
Lammutaja kõige suurem vaenlane on tolm, eriti suvel, kui puhub tuul ja on kuiv,“ täpsustab ta. Kuigi kasutatakse isikukaitsevahendeid nagu prille, tolmumaske jms, tuleb tolmuga võidelda, vedada voolikuid, kasta ja maksta vee eest kulukaid arveid. „Talvel peab samuti veevoolikuid vedama, aga külmaga ei saa kasta ega siis ka lammutada,“ selgitab Tukk, kelle sõnutsi on neile sobilik just vihmane aeg.
Töötajad kargemal hooajal otseselt ei külmeta. „Mehed istuvad ekskavaatorikabiinis, mis võib olla parem kui mõne sõiduauto salong,“ sõnab Aivar Tukk, kes töötajaid väliobjektile ei suuna, kui väljas on kümme miinuskraadi. „See tähendab, et tuulekülm on viisteist-kakskümmend kraadi ja me loomulikult inimesi külmetama ei saada. Kõik olenebki tuulekülmast, tuulekiirusest jms tingimustest.“ Kui tuulekiirus on 15/m sekundis, siis juba jäetakse välitöö ära. „Tuleb vaadata ja vastavalt olukorrale tegutseda,“ sõnab lammutustööde juht.
Viisteist aastat metsandusega tegelenud Mihkel Matsin, kes on metsatööde juht Valga Puu OÜ-s, ütleb, et ilm nende töötingimusi ei mõjuta. Mehed töötavad mugavatel masinatel ega pea olema saega väljas nagu vanasti.
Kaasaegsete masinate tehnoloogiline areng on olnud nii suur, et mehed istuvad soojas, mugavas ja valges kabiinis ning juhivad käsikutega masina tööd. Kõik protsessid käivad läbi arvutite. Mida on vaja teha, seda suunab mees kas nupuvajutuse või käeliigutusega. Impulss läheb arvutisse ja juhib suurt traktorit.“
Liigutad ennast rohkem
Kaeve- ja maaparandustööde firma Marein OÜ juhataja Margus Berstein selgitab, et nende töötajatele on krõbedamate miinuskraadidega ilmast hullem vihm ja lörts.
Kahekümnekraadises külmas on oluliselt parem tööd teha kui sopas, sest siis kleepub savi ja muld saabaste külge. Kui maapind on külm, siis liigud mööda kõva pinnast ega ole põlvist saadik mudas.“ Samas tuleb korralike miinuskraadidega külmas kogu aeg tööd teha, et sooja saada, kuid selga tuleb panna ka oludele vastavad tööriided. „Muidugi on maaparandaja töö ebamugav. Kui sajab vihma või lõrtsi, siis oled ikka natukene märg. Ja suvel palavaga on higipull otsa ees,“ kirjeldab ta, pidades oluliseks, et töötajatel oleks mugav riietus. „Töötades näiteks keset metsa, siis loomulikult teeme vahel pause ja käime autos soojas. Eriti, kui olla kohas, kus midagi ümber ei ole. Siis teedki lihtsalt rohkem tööd ehk liigutad ennast, et sooja hoida.“
Margus Bersteini arvates peab arvestama, et tegeledes maaparandusega, tähendab see, et maa ei ole heas korras – pinnas on näiteks soine ja ilmselgelt kaasneb sellega ka pori, sopp ja vesi.
Kui lähed automüüjaks, siis oled salongis ja sul on iga päev soe. Inimene ju teab, mis tööd ta tegema läheb,“ rõhutab ta, olles läbi talve viie-kuue mehega koos väljas.
Esku OÜ omanik Mati Lenzius, kelle firma Tartumaal pakub kaeve- ja kalluritöid, nimetab, et talvisel ajal nõuab tema ettevõtmine eritehnikat, sest maapind on külmunud. Samas sel ajal palju kaevetöid ei tehta, sest see on märksa kulukam ettevõtmine kui suvel. Kui on aga tellimusi, siis peab lisaks eritehnikale kasutama ekstra riietust, ehkki kopakabiinis on soe.
Talvel tuleb arvestada, et ka tööks sobilikku valget aega napib, kella kolmest läheb juba pimedaks,“ lisab Lenzius veel ühe asjaolu, miks talvine aeg on tema firmas töiselt vaiksem. „Talv tuleb üle elada, sest suvel on seevastu päevad tihedamad. Ilm mõjutab meie tööd oluliselt, ent me sõltume sellestki, kes mida üldse kaevab ja ehitab ning kuidas rahad liiguvad.“
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab:
- Tuleb rakendada abinõusid, et töötajad oleksid kaitstud libastumise ja kukkumise, võimalike kukkuvate esemete, kahjuliku müra ja kahjulike välismõjude nagu gaasid, aurud, tolm ning karmide ilmastikutingimuste eest.
- Väliskeskkonnas paiknevad töötamiskohad ja liikumisteed peavad olema kunstliku valgustusega, kui päevavalgus ei ole piisav.
- Välitingimustes töötajatele peavad olema ette nähtud soojak ja riiete kuivatusruum.
„Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ eeldavad, et töötajaid tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada, ja välitöö peab olema korraldatud nii, et õnnetusjuhtumi korral saaks töötajat võimalikult kiiresti abistada.
Allikas: Tööelu
