"Arvestatav pensioni suuruse mõjutaja on tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks. Praegune süsteem ei ole rahvastikutrende arvestades jätkusuutlik ja lisaks premeerib aktiivsest tööelust varasemat lahkumist," ütles peaminister Taavi Rõivas pressiteate vahendusel.
Selleks et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, otsustas valitsus siduda riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.
Koos pensioniea tõusuga otsustati muuta pensionisüsteem ka paindlikumaks. Inimesed saavad tulevikus valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmine soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
Valitsuses lepiti kokku, et sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga koostavad vastavalt valitsuse otsustele riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ja esitavad selle valitsusele 2017. aasta esimeses pooles.
Sotsiaalministeeriumi esitatud kava kohaselt võiks pensioniiga olla 2027. aastal 65 aastat ja 1 kuu, 2037. aastal 66 aastat, 2047. aastal 67 aastat ja 2057. aastal 68 aastat ja 4 kuud.
