Pensioniiga täna ja tulevikus
Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat.
Pensioniikka jõudmisel on otsustes mängumaad
Käesoleva aasta 6. novembril jõustusid seadusemuudatused, millega käivitus teise samba reform. Alates 1. jaanuarist 2021 ei ole raha kogumine teises sambas enam kohustuslik, vaid on kõigile vabatahtlik.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Pensionieaks kogumine ja investeerimine
On olemas ütlus, et maailma kaks kõige raskemat tegevust on noorena säästmine ja vanana kulutamine. Ütlus iseloomustab tegevust, kus noorena pead investeerima, et vanas eas elada elamisväärset elu.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Kas inimesed koguksid pensionieaks vabatahtlikult sama palju kui kohustusliku kogumispensioniga?
Pensionidebatis on kerkinud esile küsimus: Mis juhtuks, kui muuta II pensionisammas vabatahtlikuks ja lasta inimestel ise otsustada, mida nad selle rahaga teevad? Eesti elanike varade ja kohustuste andmed näitavad, et vabatahtlikult säästaksid inimesed oma pensionipõlveks vähem kui kohustusliku kogumispensioni korral.
Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.
