Uus tööhõiveprogramm hõlmab kõiki tööturuteenuseid ja -toetusi, luues tervikliku ülevaate toest, mida töötukassa pakub. Koolitusraha täpsema suunamisega paraneb ka tööturul vajalike oskuste arendamine.
„Uude tööhõiveprogrammi oleme koondanud kokku kõik töötukassa teenused ja toetused, mis olid seni erinevates õigusaktides, et nii teenuste vajajal kui tööandjal oleks selge ülevaade, mida töötukassa pakub. Töötuskassa nõukogus vaatasime kriitiliselt üle ka töötukassa rahastatavate koolituste sisu kui kestuse, et edaspidi saaks töötukassa toel omandada vaid neid oskusi, mida on vaja tööturul nüüd ja tulevikus ning mis toetavad sellega tõhusamalt Eesti tööhõivet ja majanduskasvu,“ sõnas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Peamised muudatused:
- Tööturukoolitus keskendub edaspidi veelgi enam oskuste arendamisele, mis valmistavad ette töötamiseks ametites, kus on suurim tööjõupuudus. Selleks piiratakse õppekavarühmi ja õppekavu, millel õppimist töötukassa rahastab ning kehtestatakse nõue, et rahastatavate koolituste kestus peab olema vähemalt 26 akadeemilist tundi.
- Töötavatele inimestele, kes soovivad oma oskusi parandada tööturukoolitusel või tasemeõppes, taastatakse töötuskindlustusstaaži nõue. Koolitusel osalemiseks peab inimesel olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.
- Tõhustatakse vähenenud töövõimega inimeste tööturule liikumist ja seal püsimist. Selleks laiendatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust puuduva töövõimega töötavatele inimestele.
Kaitstud töö teenus kujundatakse ümber toetatud töölerakendamise teenuseks, eesmärgiga aidata vähenenud töövõimega inimesed avatud tööturule.
Tööhõiveprogrammi alusel osutab töötukassa aastatel 2024 –2029 tööturuteenuseid erinevatele sihtrühmadele - töötutele, töötajatele ja tööandjatele. Tööturuteenuste toel peaks igal aastal liikuma tööle vähemalt 56% töötutest ning vähemalt 80% tööle saanutest peaksid püsima tööl.
Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist ning EL struktuurivahendite uue perioodi ESF+ vahenditest. Programmi rahaline maht 2024. aastal on kuni 82,8 miljonit eurot, 2025. aastal kuni 85,5 miljonit eurot ja 2026. aastal kuni 88,4 miljonit eurot. Programmi rahalisest kogumahust moodustab 17,2 miljonit eurot ESF+ toetus ja riiklik kaasfinantseering, millest rahastatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust.
Töötuna oli arvel 24. septembri seisuga 49 286 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 7,4%.
Lisaks kinnitas valitsus töötukassa nõukogu ettepanekul tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavad vahendid ning töötuskindlustuse maksemäära. Tuleval aastal kantakse sihtkapitali 23,3% nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist, kokku 73 miljonit eurot. Samuti otsustas valitsus jätta järgmisel aastal samaks töötuskindlustuse maksemäära, mis on 2,4 protsenti, millest 1,6 on töötajate ja 0,8 tööandjate maksemäär.