Vaatamata noorte suurele huvile vanglatöötaja elukutse vastu seisab vanglateenistus silmitsi tööjõupuudusega.
Eesti Päevaleht kirjutab, et Justiitsministeeriumi andmetel on vanglates praegu vaba 147 ligi 1600 teenistujakohast ehk sisuliselt on täitmata iga 11-s koht.
Justiitsministeeriumi karistuse täideviimise talituse juhataja Priit Posti sõnul ei ole Eesti vanglate tööjõupuuduses midagi katastroofist. „Kui võtta mõni CV portaal lahti, võib näha, et kõik tööandjad otsivad omale inimesi,” rääkis Post Eesti Päevalehele. „Nii ka meie. Lihtsalt meie ametnike nõudmised on päris kõrged ja nendele vastavaid inimesi on vähe.”
Vanglatöötaja ei tohi tema sõnul olla kriminaalselt karistatud ega kahtlustatav mõnes käimasolevas menetluses, peale selle kehtivad ka vanuse- ja haridusnõuded. „Meil on kehalised katsed, taustakontrolli nõuded, tervisenõuded, teenistusse asumisel võtame arvesse ka intellektuaalseid võimeid, kontrollime neid testiga,” lisas Post.
Tema sõnul kandideerib vanglatööle nii palju inimesi, et teoreetiliselt saaks täidetud kõik ligi 150 vaba ametikohta ja panna kokku ka reservi, kuid eri nõudmised seavad sellele piiri. Riigi palgale pääseb ainult 10–20 protsenti soovijatest. Nii ei saa näiteks vanglateenistusse vastu võtta kõiki selleks tööks kvalifitseeruvaid naisi. Siinkohal ei ole tegemist soolise diskrimineerimisega, sest Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse kohaselt tohib läbiotsimisi teostada vaid samast soost isik. Kuna Eesti vangidest on naised vaid viis protsenti, ei ole niivõrd paljudele naisvanglaametnikele tööd pakkuda, kuigi nad saavad läbiotsimiste asemel ka muude ülesannetega tegeleda.
Vanglates on ka suur kaadri voolavus, mida põhjustavad Posti sõnul just erialase hariduseta töötajad. „2005. aastal oli erialase haridusega töötajate osakaal 18 protsenti, täna on see number 66,” tõi ta esile.
