Eestis on viimase 12 kuu jooksul altkäemaksu või pistist maksnud kuus protsenti küsitletutest, selgub ülemaailmse korruptsiooniuuringu tulemustest.
Transparency Internationali avaliku arvamuse uuringu „Ülemaailmne korruptsioonibaromeeter” tulemustest selgub, et Eestis on korruptsiooni tase suhteliselt madal. Nii on Eestis viimase 12 kuu jooksul altkäemaksu või pistist maksnud kuus protsenti küsitletutest.
Täna ajakirjanikele uuringu tulemusi tutvustanud ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver sõnas, et ka näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide seas ei ole Eesti tulemus „üldse mitte halb“. Samas nentis ta, et olukord korruptsiooni vastu võitlemisel ei ole ka paranenud.
Uuringu tulemustest selgub, et küsimustele vastanud maksid uuritud kaheksast valdkonnast kõige sagedamini altkäemaksu või pistist meditsiinivaldkonnas (seitse protsenti). Kolm protsenti väitis, et maksnud altkäemaksu või pistist registrite valdkonnas. Korrakaitse, kohtute ja hariduse valdkondade puhul kinnitasid võrdselt kaks protsenti vastanutest, et on viimase 12 kuu jooksul maksnud altkäemaksu või pistist.
Ligi 50 protsenti Eestis vastanutest leiab, et olukord korruptsiooniga on viimase kahe aasta jooksul halvenenud ning ainult 17 protsenti vastanutest leidis, et Eesti riigivõimu korruptsioonivastane tegevus on olnud efektiivne.
Tehver märkis, et sarnaselt paljude riikidega peetakse Eestis kõige korrumpeerunumaks institutsiooniks erakondi. Erakondadele järgneb kohe ettevõtlussektor, mis kinnitab, et ühiskond on teadvustanud tõsiasja, et korruptsioon ei ole olemuselt vaid avaliku võimu teostamisega seonduv nähtus.
Samas tõi Tehver esile, et Eestis on neid, kelle hinnangul tegutseb valitsus peamiselt huvigruppide huvides, alla 50 protsendi ehk märgatavalt vähem kui maailmas keskmiselt.
Vaid 39 protsenti vastanutest Eestis leiab, et inimesel endal on võimalik korruptsiooniga võitlemiseks midagi ära teha. Tehver nimetas seda tõsiseks probleemiks.
Selle näitajaga on Eesti küsitlusega hõlmatud 23 EL-i liikmesriigi seas üks halvemaid. EL-i keskmine näitaja on uuringu kohaselt 61 protsenti. Ka on isiklikult valmis teavitama korruptsioonijuhtumitest Eestis vaid 52 protsenti küsitletutest, samal ajal kui näiteks Saksamaal, Taanis ja Suurbritannias on vastav näitaja üle 90 protsendi.
Transparency Internationali avaliku arvamuse uuringust „Ülemaailmne korruptsioonibaromeeter” hõlmas 107 riiki, uuringu läbiviijad küsitlesid kokku 114 000 inimest.
