Confido kliiniline neuropsühholoog Helen Pikkat kinnitab, et osa koroonat põdenud patsiente vajab põhimõtteliselt samalaadset rehabilitatsiooni nagu ajutrauma või insuldi läbi elanud inimesed.

„Kahjuks on nii, et ka Eestis on juba patsiente, kelle mälu ja mõtlemisvõime pole pärast koroona läbipõdemist enam endised ning nad otsivad abi, kuidas saaks kas või osaliselt elukvaliteeti taastada,“ selgitas ta.

'Detsembris Confidos koroonat põdenud patsientide kognitiivsete kahjustuste hindamiseks ja patsientide rehabilitatsiooniks vastuvõtte alustanud Helen Pikkatil on üle 10 aasta pikkune kogemus ajukahjustustega inimeste abistamises.

Kõige laiemalt võttes jookseb koroona läbipõdenud inimeste kognitiivsete võimetega seotud kaebustest läbi pidev väsimustunne, tähelepanuvõime kaotus, keskendumisraskused ja mälu puudulikkus. „Ingliskeelses terminoloogias võtab selle kokku väljend brain fog ehk siis inimesel on tunne, et aju on nagu udus – mõte ei liigu, asjad ja sõnad lähevad meelest ära. Selliste vaevustega on väga raske teha mõttetööd või langetada nii töises kui isiklikus elus vajalikke otsuseid,“ rääkis Pikkat. „Sarnast tunnet võime kogeda, kui oleme väga väsinud ja magamata. Samuti näiteks pärast pikka lennureisi ajavahe tõttu. Aga koroonakahjustusega patsiendi jaoks on see püsiv seisund, mis ei lähegi üle. Karm reaalsus on kahjuks see, et lihtsaid või kiireid lahendusi raviks ja rehabilitatsiooniks meil hetkel veel ei ole.“

Juba avaldatud erinevate rahvusvaheliste uuringute põhjal on kognitiivsete funktsioonide häireid ette tulnud mõnede uuringute järgi isegi kuni 80 protsendil, aga enamasti umbes 15–20 protsendil koroonaga haiglasse sattunud patsientidest. Nende tekke tõenäosus sõltub nii vanusest, läbi põetud koroona raskusastmest kui ka inimese üldisest tervislikust seisundist. Neuroloogiliste probleemide tekke tõenäosus on suurem siis, kui patsient sattus koroonaga haiglasse ja oli ka hingamisaparaadi all, kuid üllatav on, et ajukahjustusi on tuvastatud ka neil, kes ei põdenudki koroonat nii raskelt.

Probleemi võimalikku ulatust näitab Pikkati sõnul see, et pandeemia vältel on Eesti koroonaga hospitaliseeritud praeguseks 11 500 inimest ja kui isegi veerandil neist ilmnevad kas lähiajal või tulevikus kognitiivsed raskused, siis on väga spetsiifilist ja Eestis raskesti kätte saadavat abi vaja tuhandetel inimestel.

Aastate jooksul võib ajukahjustustega ja nendega seotud haiguste probleem veelgi võimenduda. Detsembri algul Ameerika Keemiaühingu avaldatud uuringu põhjal on näiteks suhteliselt noortel Covid-19 patsientidel mõne nädala jooksul pärast koroonasse haigestumist avaldunud ka Parkinsoni tõve nähud, mis võib tähendada, et kahe haiguse vahel on seoseid. Uuringus tuuakse välja, et lisaks hingamisteedega seotud sümptomitele võib SARS-CoV-2 põhjustada neuroloogilisi probleeme, nagu lõhnataju kadu, peavalu, keskendumisvõime vähenemine.

Pikkati sõnul arutatakse erialaringkondades praegu aktiivselt, kas ja kuidas võib koroona läbipõdemine nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis kaasa tuua erinevate degeneratiivsete haiguste, näiteks Alzheimeri tõbi ja teised dementsuse vormid ning Parkinsoni tõbi varasemat väljakujunemist või laiemat avaldumist. Kui see teooria kinnitust leiab, on lähikümnenditel tervishoius veel üks tõsine lahendust vajav probleem.