Eesti Arstide Liidu (EAL) ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu (ETK) volikogud otsustasid üksmeelselt haiglate liidu pakkumise tagasi lükata ja teha edasisteks läbirääkimisteks omapoolse ettepaneku, ühtlasi otsustati streiki jätkata.
Õed ja arstid ei nõustu sotsiaalministri ja haiglajuhtide väitega, et tegemist on väärika pakkumisega, teatab BNS. "Pakutud muudatused on liiga väikesed ega võimalda saavutada streigi eesmärki – vähendada tervishoiutöötajate lahkumist Eestist ja jõuda tervishoiu rahastamise ja korralduse muutmise ning selle kaudu patsientide olukorra reaalse paranemiseni," märkis EAL ja ETK oma esmaspäeva hommikuses avalduses.
Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit ei lepi poolikute ja ebapiisavate lahendustega. "Kummalisena mõjub hoiatus, et kui me praegust pakkumist vastu ei võta, siis rikutakse pikaks ajaks meedikute suhted valitsuse, sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja tööandjatega. See näitab, et meie tegelikke eesmärke ei taheta ikka veel mõista," seisab avalduses.
Ambulatoorse visiidi pikendamisega annab haigekassa küll võimaluse töö intensiivsuse vähendamiseks, kuid esitatud lepinguprojektiga ei võta tööandjad endale kohustust polikliinikus töötavate arstide ja õdede koormust ka reaalselt piirata. Täielikult on meedikute hinnangul lahenduseta haigla statsionaaris töötavate arstide ja õdede koormused. "Meile üks olulisimaid tingimusi – määrata ühe ametikoha raames ravitavate patsientide arvu ülempiir - lepingust puudub," märgivad meedikud.
Arst-residentide täistööaja tasustamise kohta alates järgmisest aastast ja kogu kollektiivlepingu laienemise kohta kõigile tervishoiutöötajatele ei ole sotsiaalministri kinnitust.
"Vähendasime tunduvalt oma algseid nõudmisi miinimumtunnitasude tõusuks ja tegime kompromisspakkumise: hooldajatele 2,6 eurot, õdedele 4,5 eurot ja arstidele 8 eurot, mille juurde jääme ega nõustu selle jagamisega kahele aastale," kinnitavad meedikud.
Haigekassas on meedikute hinnangul eelarvetulude suurenemise ja jaotamata kasumi olemasolu tõttu piisav ressurss olemas. Septembriprognoos näitab ravikindlustusmaksu laekumise varem planeeritust suuremat kasvu. Seega ei ole vaja arstide kinnitusel muuta 2013. aasta riigieelarvet ega selle üheltki realt raha ära võtta.
Haigekassa jaotamata kasumi suurus on ligikaudu 150 miljonit eurot, millest oleks vaja kasutada vähem kui 40 miljonit. "See võimaldab lahendada praeguse kriisiolukorra, kuid tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui Praxise ekspertide hinnangul lähiaastatel kindlasti vaja suurendada rahastamist riigieelarvest. Nõustume asjatundjate soovitustega ja oleme teinud sotsiaalministri poolt moodustatud tervishoiu tuleviku töörühmale ka omapoolsed konkreetsed ettepanekud," seisab meedikute kutseliituda avallduses.
Eesti kuulub jätkuvalt Euroopa Liidu liikmesriikidest viimaste hulka oma tervishoiu kogukulude osakaalult SKP-st. Igal aastal lahkub Eestist ligikaudu 3,5 protsenti töötavatest arstidest. "Selle olukorra muutmiseks on vaja kõigi poliitiliste jõudude ja tervishoiuvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide panust, kuid vastutuse hea arstiabi säilimise eest Eestis peavad võtma sotsiaalminister ja valitsus," rõhutavad meedikud.
