Balti riikides on muretsemine rahalise toimetuleku pärast pensionieas järjest aktuaalsem ja pensioniks säästetakse üha enam, selgub SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.
Samas tuleb soovitud elustandardi säilitamiseks nii Eesti, Läti kui Leedu elanikel oma tänasest tulust veelgi suurem osa pensionipõlveks kõrvale panna, märkis SEB.
SEB analüüs näitas, et pensioniks säästmine on Leedu elanike jaoks olulisem kui Läti ja Eesti elanike jaoks. 42 protsendi Leedu elanike jaoks on pensioniks kogumine üks olulisimaid eesmärke, Eestis arvas sama 22 protsenti elanikest ja Lätis 20 protsenti elanikest.
Kõige tundlikumad pensioniprobleemide suhtes on hetkel Leedu elanikud. 2012. aasta neljandas kvartalis oli Leedus keskmine vanaduspension väikseim - 236 eurot. Lätis ja Eestis oli keskmine pension vastavalt 271 eurot ja 316 eurot.
"Leedulaste murelik suhtumine nähtub ka uuringutest, mille alusel lõunapoolseima Balti riigi elanikud nimetavad pensionit peamise raha kogumise eesmärgina üle kahe korra sagedamini kui nende põhjanaabrid," ütles SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.
Demograafilisest seisukohast on kõige ebasoodsam olukord ja halvimad väljavaated Lätis. Praegu on seal vanemaealiste (üle 65-aastased) ja tööealiste (15–64 aastat) suhtarv 28 protsenti ja prognooside kohaselt jõuab see 2040. aastaks 43 protsendile.
Samas ei ole olukord teistes Balti riikdes märkimisväärselt parem, märgib SEB uuringus. Leedus ja Eestis jõuab vanemaealiste/ tööealiste suhe 2040. aastaks vastavalt 42 ja 40 protsendini, seega saab pensionite riiklik finantseerimine olema ühtmoodi keeruline kõigis kolmes Balti riigis.
Pensionipõlveks valmistumiseks on soodsaimad majandustingimused, eelkõige suhteliselt kõrgem palk, Eestis. Samuti on teise pensionisambasse tehtud sissemaksete määr Eestis kõige kõrgem - kuus protsenti palgast, millest kaks protsenti tasub töötaja ja ülejäänud neli protsenti lisab riik.
Lätis paigutatakse pensioni teise sambasse neli protsenti ja Leedus 2,5 protsenti palgast. Siiski on pensionisüsteem töötaja jaoks kõige soodsam Lätis: kogu neljaprotsendilise sissemakse tasub riik. 2020. aastaks peaks sissemakse suurus olema kõigis kolmes riigis sarnane (6–7,5 protsenti palgast). Lätis tasub kogu sissemakse riik, Leedus alates 2013. aasta aprillist ja Eestis osa ka töötaja ise.
"SEB uuringu põhjal ei nähta Eestis pensionieaks kindlustamisel esimeste valikute seas raha kogumist kolmandasse pensionisambasse, vaid loodetakse eelkõige võimalikult kaua töötamisele, kinnisvarasse investeerimisele ja laste abile," kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas. "Niisuguste eelistuste üheks põhjuseks võib olla see, et pered ei ole pensionisüsteemi ja kolmandasse sambasse raha paigutamisel saadava maksusoodustusega piisavalt kursis."
Perede säästudest moodustavad endiselt suurima osa hoiused. Samas kasvab nii pensioni teise kui kolmandasse sambasse kogutud vara. Pensioniks säästetud raha hulk kasvas hoiustega võrreldes Eestis 2008. aasta 25 protsendilt 2012. aasta lõpuks 37 protsendile, Lätis 22 protsendilt 44 protsendile ja Leedus 15 protsendilt 25 protsendile. Teise pensionisambasse on kogutud oluliselt rohkem kui kolmandasse sambasse - ühe elaniku kohta Eestis 1140, Lätis 720 ja Leedus 498 eurot.
Paarikümne aasta pärast annavad esimene ja teine pensionisammas keskmisele palgasaajale umbes 40 protsenti tema varasemast sissetulekust. Selleks, et pensionipõlves endale sellest suuremat sissetulekut kindlustada, tuleks kaaluda täiendavaid kogumisvõimalusi.
Leedulased on säästnud vabatahtlikku kolmandasse pensionisambasse elaniku kohta kõige rohkem - 233 eurot; Läti ja Eesti elanikud vastavalt 209 ja 220 eurot. Eestis moodustab kolmanda samba jääk hetkel vaid kuus protsenti hoiuste mahust.
