Kui EL-is keskmiselt on juurdepääs lairiba püsiühendusele 97 protsendil elanikest, siis Eestis saab seda teenust kasutada 87 protsenti inimestest. Neljanda põlvkonna mobiilset internetti kasutab aga Eestis tunduvalt rohkem inimesi ehk 85 protsenti, kui Euroopas keskmiselt, kus see näitaja on 59 protsenti, teatas Euroopa Komisjon.
"Enamik eurooplastest elab praegu digitaalset elu ja ootab pikisilmi ka uusi lahendusi. Oleme lahendanud internetile juurdepääsu probleemi, kuid erinevused digitaalsetes oskustes püsivad. Me ei tohiks lasta Euroopas tekkida digitaalselt kirjaoskamatul alamklassil," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes Twitteris.
Nende inimeste arv, kes kasutavad internetti vähemalt korra nädalas, tõusis Eestis eelmisel aastal 77 protsendini, EL-is tervikuna oli sama näitaja 72 protsenti. Pisut üle EL-i keskmise on ka igapäevaselt internetti kasutavate inimeste osakaal: 63 protsenti Eestis ja 62 protsenti EL-is. Inimesi, kes pole kunagi internetti kasutanud, on Eestis 16 protsenti elanikest, kui Euroopas tervikuna ei olnud kunagi interneti kasutanud 20 protsenti elanikest.
Üha enam inimesi teeb oste internetis, kuid Eesti 23 protsenti jääb siiski tugevasti alla EL-i keskmise, mis on 47 protsenti. Piiriüleste ostude osakaalu poolest on aga Eesti Euroopast natuke ees – välismaalt ostab interneti teel kaupu 13 protsenti eestlastest ja 12 protsenti eurooplastest.
E-valitsuse teenuste kasutajate osakaal on Eestis aastaga veidike langenud, kuid püsib endiselt EL-i keskmisest kõrgemal. Kodanikke, kes suhtlevad riiklike ametiasutustega interneti teel, on Eestis 48 protsenti ja EL-is 41 protsenti. Nende kodanike osakaal, kes esitavad ametiasutustele elektrooniliselt täidetud vorme, on Eestis 30 protsenti võrreldes EL-i 21 protsendiga.
Peaaegu kolmveerandil Eesti haiglatest on kiire lairibaühendus, samal ajal kui EL-is tervikuna on see vaid veidi rohkem kui kolmandikul haiglatest. 75 protsenti haiglatest võimaldab patsientidele täielikku või osalist juurdepääsu oma meditsiinilistele andmetele. See näitaja on kordades kõrgem kui EL-i keskmine ehk 9 protsenti. Ka perearstid jagavad Eestis patsientidega palju rohkem infot kui Euroopas, Eestis 40 protsenti perearstidest, EL-is 7 protsenti.
Probleemina tuuakse tulemustabelis välja väikeettevõtete aeglane edasiminek internetikaubanduse valdkonnas. Eestis on interneti teel tooteid müüvate väikeettevõtete osakaal aastaga koguni langenud 11 protsendilt 10 protsendile.
Tulemustabeliga hinnatakse 13 peamist digitaalvaldkonna näitajat. Aruanne põhineb 2013. aasta andmetel.
