Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö järgi pole Eesti elanikud harjunud oma sääste planeerima ega pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks raha kõrvale panema.
Toimetulek lühiajalise perspektiiviga ja pikaajalise perspektiiviga rahaasjade korraldamisega on Eesti elanikel omavahel nõrgalt seotud, kirjutab Merle Merilain oma 2010. aastal kogutud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringu andmetel põhinevas magistritöös, vahendab Postimees.
Kui inimesed tulevad hästi toime oma igapäevaste rahaasjade korraldamisega hästi toime, siis ei tähenda see Merilaini hinnangul võimekust korraldada rahaasju tulevikuks.
"Ühelt poolt on see loogiline, sest kui raha piisavalt pole, ei saagi säästa. Samas ei ole suur hulk inimesi nii vaesed ja pigem ei olda harjunud pikaajaliselt planeerima," kirjutas Merilain.
Igapäevaste rahaasjade korraldamisega tegelevad magistritöö andmeil kõige vähem väikese sissetulekuga, kulutamisele orienteeritud rahahoiakutega inimesed, samuti noored ehk 18–29-aastased.
Optimaalse igapäevase käitumisega on kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujad ning lisaks neile 60-aastased ja vanemad, samuti säästmisele orienteeritud rahahoiakutega inimesed. Igapäevaste rahaasjade korraldamisega seotud käitumine ei ole magistritöö andmeil seotud inimeste finantsalaste baasteadmiste või -oskustega.
