Ligi sõnul aitab pikka aega kehtinud riiklike vaheaegade süsteemi muutmine ja kevadesse viienda vaheaja lisamine jaotada õppekoormust ühtlasemalt ning mõistlikumalt.
„Kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümme kuni viisteist päeva pikemad ning võimendavad õpilaste ja õpetajate kevadväsimust. Talvine lisapuhkus kulub ära ja annab võimaluse kuulda tulevikus rohkem kevadrõõmust kui tüdimusest,“ selgitas Ligi pressiteate vahendusel.
Minister märkis, et süsteem on jõudnud ennast juba tõestada. „Viit vaheaega juba katsetanud koolide tagasiside on olnud pea eranditult positiivne. Kuna muudatus puudutab mitmesaja tuhande lapsevanema ja noore elukorraldust, siis hindasime erandiõigust kasutanud koolide ja omavalitsuste kogemust kõrgelt,“ ütles minister.
Ministeeriumi viie vaheaja ettepanekut toetasid nii õpilaste, koolijuhtide kui ka omavalitsuste esindusorganisatsioonid.
Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada teistest OECD riikide lastest lühema aja jooksul, sest Eestis on üks lühemaid kooliaastaid. See tähendab ka teiste riikide eakaaslastest suuremat õppekoormust, mis annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel.
Viie vaheaja määramisel on arvestatud, et õppetöö jaotuks võimalikult ühtlase pikkusega perioodideks. Lisavaheaeg pikendab talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.
Riiklikud koolivaheajad pannakse paika vähemalt aasta varem, et laste koolivälist tegevust ning perede ühistegevusi oleks peredel endil, laagrite ja huvitegevuse korraldajatel, noortekeskustel ja teistel lihtsam planeerida.
2017/2018. õppeaasta koolivaheajad on järgmised:
- sügisvaheaeg 21.–29. oktoober 2017;
- talvevaheaeg 23. detsember 2017 – 7. jaanuar 2018;
- suusavaheaeg 24. veebruar – 4. märts 2018;
- kevadvaheaeg 21. aprill – 1. mai 2018;
- suvevaheaeg (v.a. lõpuklassid) 12. juuni – 31. august 2018.
Üle-eelmisel aastal said omavalitsused ja koolid õiguse soovi korral kehtestada ka riiklikest erinevaid vaheaegu. Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud – näiteks riigigümnaasiumid. Samuti otsustas viimati Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning viie vaheaja kehtestamist kaalub ka Tartu.
Koolipidajale ehk kohalikule omavalitsusele jääb endiselt võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
