Uuring hõlmab 2009.–2015. aastal EL-i riikides ja Norras tehtud riigihankeid, mille piirmäär ületas 130 000 eurot. Eesti indeks oli 0,33, EL-i keskmine aga 0,28 (skaalal 0–1). Kõige suurema korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused olid Tallinn (0,4) ja Vaivara (0,33), kõige väiksem risk – indeksi väärtus 0,05 – oli Harku vallas.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles uuringut kommenteerides, et OECD riikides kulutab avalik sektor ligi kolmandiku oma eelarvest riigihangetele, mis on samal ajal üks kõige korruptsiooniohtlikumaid valdkondi. „On selge, et omavalitsused ei ole kasutanud kõiki olemasolevaid võimalusi korruptsiooni ennetada. Seetõttu valmistatakse praegu ette juhendit, mis aitab omavalitsustel korruptsiooniriske hinnata ja maandada ning luua praktiliste näidete toel oma sisekontrollisüsteemi. Peagi valitavad uued volikogud saavad nendele juhistele tuginedes korraldada hankeid läbipaistvamalt.“
Cambrige’i ülikooli teadlase Mihály Fazekasi juhtimisel koostatud korruptsiooniriski indeks koondab viit riigihangete läbipaistvuse näitajat: pakkujate arv, hankemenetluse liik, ajavahemik hanketeate ja pakkumuste esitamise tähtaja vahel, hindamiskriteeriumid, otsustamisperioodi pikkus. Teistega võrreldes peetakse riskantsemaks näiteks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget, samuti sellist, kus on üks pakkuja, kus hanketeate ja pakkumuste esitamise tähtaja vahe ning otsustamisperiood on kas liiga pikk (viide õiguslikule segadusele) või liiga lühike (varasema kokkuleppe võimalus) ja hindamiskriteeriumid ei ole mõõdetavad.
Kuna justiitsministeeriumi analüüsitalitus võttis Eesti andmeid analüüsides arvesse ka omavalitsuste asutuste hankeid, võivad keskmist mõjutada lisaks omavalitsusasutuste enda hangetele ka omavalitsuste ettevõtete, hallatavate asutuste jt hanked. Arvesse ei võetud omavalitsusi, kus sõlmiti alla nelja hankelepingu. Samuti tuleb silmas pidada, et EL-i riigihangete andmebaasis ei ole alati võimalik vahet teha, kas andmed käivad samanimelise valla või linna kohta.
Justiitsministeerium
