Euroopa Liidu 27 liikmesriiki said 2010. aastal kokku 257.815 varjupaigataotlust, neist 35 laekus Eesti ametivõimudele.
Eurostati andmetel tahtsid mullu Eestist enim varjupaika Afganistani
kodanikud, kellelt laekus kümme avaldust. Viis avaldust tuli Venemaa
kodanikelt ja viis avaldust Nigeeria kodanikelt.
Asüülitaotlejate suurt tungi ei ole ka Lätisse, kus välismaalased
taotlesid mullu asüüli 65 korral. Portugal sai mullu 160, Malta 175 ja
Sloveenia 245 varjupaigataotlust.
Varjupaigataotlejate seas on EL-is kõige populaarsem riik Prantsusmaa,
mille võimud said eelmisel aastal 51.595 taotlust. Järgnesid Saksamaa
48.490, Rootsi 31.875, Belgia 26.130, Suurbritannia 23.715, Holland
15.100, Austria 11.050, Kreeka 10.275 ja Itaalia 10.050 taotlusega.
Ülejäänud EL-i riikides jäi mullu laekunud varjupaigataotluste arv alla
10.000. Leedu sai 2010. aastal 495 ja Soome 3090 varjupaigataotlust.
Kokku esitati mullu Euroopa Liidu 27 liikmesriigile 257.815
varjupaigataotlust. Kõige enam - 20.580 taotlust esitasid mullu
Afganistani kodanikud. Venemaa kodanikud taotlesid mullu Euroopa Liidust
varjupaika 18.500 korda ning Serbia kodanikud 17.715 korda.
Eesti võimud langetasid Eurostati andmetel mullu 40 otsust
varjupaigataotluste kohta, neist 15 olid positiivsed ning 25 taotlust
lükkas Eesti tagasi. Läti rahuldas mullu 25 asüülitaotlust ja lükkas 25
taotlust tagasi. Leedu rahuldas 15 ja lükkas tagasi 175 taotlust. Soome
langetas eelmisel aastal otsuse 4260 taotluse kohta, rahuldades 1595 ja
lükates tagasi 2665 taotlust.
Enim otsuseid asüülitaotluste kohta langetas mullu Saksamaa, rahuldades
10.445 ja lükates tagasi 34.865 taotlust. Kokku langetasid Euroopa Liidu
riigid mullu 222.105 otsust asüülitaotluste kohta, andes varjupaiga
55.095 inimesele ja lükates tagasi 167.010 taotlust.
BNS
