Freedom House jagas riikidele tabelis poliitiliste õiguste ja
kodanikuvabaduste kohta punkte ühest seitsmeni. Ühe punkti saanud riigid
on kõige vabamad ning seitse punkti saanud riikides on vabadust kõige
vähem.
Eesti sai koos enamiku Euroopa Liidu liikmesriikidega nii poliitiliste
õiguste kui kodanikuvabaduste eest ühe punkti. Täpselt samasuguse
hinnangu sai Eesti ka mullu.
Samas näiteks Läti sai poliitiliste õiguste eest kaks ja
kodanikuvabaduste eest ühe punkti. Leedu sai sarnaselt Eestiga nii
poliitiliste õiguste kui kodanikuvabaduste eest ühe punkti.
Venemaa sai poliitiliste õiguste eest kuus ja kodanikuvabaduste eest viis punkti, paigutudes sellega mittevabade riikide hulka.
Gruusia sai nii poliitiliste õiguste kui ka kodanikuvabaduste
kategoorias neli punkti, paigutudes sellega osaliselt vabade riikide
hulka.
Tabelis kajastatud 194 riiki on jagatud kolme kategooriasse - vabad,
osaliselt vabad ja mittevabad riigid. Freedom House'i hinnangul oli
eelmisel aastal maailmas 89 vaba, 58 osaliselt vaba ja 47 mittevaba
riiki. 46% maailma elanikest elab raproti andmetel vabades, 20% osaliselt vabades ja 34% mittevabades riikides.
Freedom House tõdes, et kodanikuvabadused tegid mullu maailmas viiendat
aastat järjest vähikäiku. Viiendat aastat jätkuv langus on pikim
halvenemisperiood alates 1972. aastast, kui Freedom House alustas
aastaraportite koostamist. Vabade valimistega demokraatlike riikide arv
kukkus mullu 115-ni, mis on madalaim tulemus alates 1995. aastast. 2005.
aastal oli Freedom House andmetel maailmas 123 vabade valimistega
demokraatlikku riiki.
Freedom House andmetel vähenes demokraatia tase mullu 25 maailma riigis,
teise seas ka kolmes Euroopa Liidu riigis - Lätis, Prantsusmaal ja
Ungaris. Mullu vähenenud demokraatiaga riigid on Afganistan, Bahrain,
Burundi, Kambodюa, Elevandiluurannik, Djibouti, Egiptus, Etioopia,
Fidюi, Prantsusmaa, Guinea-Bissau, Haiti, Ungari, Iraan, Kuvet, Läti,
Madagaskar, Mehhiko, Ruanda, Sri Lanka, Svaasimaa, Tai, Ukraina,
Venezuela ja Sambia.
BNS
