Mul on viimase paari kuu jooksul olnud võimalus kolmes Eesti maakonnas rääkida rahvastikus toimunust ja eesootavast. Võin kindlat väita, et rahvastiku vähenemise ja vananemisega kaasnevatest probleemidest saadakse oluliselt paremini aru, kui nelja-viie aasta eest, aga mitte piisavalt. Trende küll teatakse, aga usutakse, et need ei puuduta konkreetset linna, valda, küla. Usutakse, et trend on kiiresti mööduv ja elu jätkub vanaviisi. 

Rahvaarvu muutus viimase 40 aasta jooksul 

Eesti rahvaarvu muutuse viimase 40 aasta jooksul saab jagada kahte
20-aastasesse etappi. Aastatel 1970–1990 kasvas Eesti rahvastik pidevalt ja ühtlaselt, ent viimase 20 aasta jooksul on rahvaarv vähenenud. Aastatel
2008–2010 on rahvaarvu kahanemise tempo oluliselt langenud ja 2011. aasta lõpus võiksime rääkida isegi stabiliseerumisest. Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt ei pöördu see stabiliseerumine kasvuks, vaid on kogu järgneva poole sajandi pikkuse perioodi jooksul (aastani 2060) kahanev. 

Maakondade rahvaarvu muutus 

Rahvaarvu muutumine maakonniti on toimunud erinevalt. Kagu-Eestis ja Viljandi maakonnas algas vähenemine 1970. aastatel tunduvalt varem kui Eesti teistes maakondades. Viimasel kümnendil on kasvanud vaid Harju maakonna rahvaarv, teiste maakondade rahvaarv kahaneb. Tartu, Rapla ja Pärnu maakonna puhul saame rääkida väiksemast kahanemisest. Ülejäänud maakonnad kuuluvad kiirelt väheneva rahvastikuga maakondade hulka. Optimist võib sellest rühmast esile tuua Saare maakonna, kus vähenemine on veidi aeglasem, aga selleks peab tõesti optimist olema. 

Eesti suurima rahvaarvuga Harju maakonna rahvaarvu kasv ja teiste maakondade rahvaarvu kahanemine tähendab ka Harju maakonna rahvastiku osatähtsuse tõusu kogu Eesti rahvastikus. 2011. aasta alguses elas Harju maakonnas rahvastikuregistri andmetel 41,2% Eesti elanikest, mis ületab esimest korda Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi — Harju maakonnas elab vähem kui 41% Eesti elanikest. Harju maakonna elanike osatähtsus Eesti elanikkonnas on viimastel aastatel kasvanud pool protsenti aastas. 

Rahvastik vananeb: 65-aastaste ja vanemate osatähtsus kasvab 

Rahvastiku vananemistest annab aimu vanuskoosseisu muutus. Vähemalt
65-aastaste osatähtsus rahvastikus on viimase 40 aasta jooksul tõusnud. Pikaajalist trendi jälgides võime täheldada, et periood 1970–2011 jaguneb sisuliselt neljaks: 

• aastad 1970–1980 — aeglane tõus,
• aastad 1981–1988 — aeglane langus ja jõudmine perioodi 1970–2011 madalaimale tasemele,
• aastad 1989–2008 — kiire tõus,
• aastad 2009–2011 — stabiliseerumine. 

Näitajate maakondlik muutumine on olnud reeglina suhteliselt ühesuunaline, kuid erinevatel perioodidel on alati leidunud erandeid. 

• Aastatel 1970–1980 kasvas 65-aastaste ja vanemate osatähtsus kõikides maakondades. Tõsi Lääne ja Saare maakonnas võime rääkida pigem stabiilsusest. Hiiumaal toimus aga näitaja selge kahanemine.
• Aastatel 1981–1988 kahanes 65-aastaste ja vanemate osatähtsus kõikides maakondades, v.a Ida-Virumaal, kus see näitaja veidi suurenes.
• Aastatel 2008–2011 on näitaja maakondliku muutumise pilt kirjum. Enamikus maakondades on näitaja kasvanud, kuid neis maakondades, kus asuvad Eesti suuremad linnad (Tallinn, Tartu) on näitaja vähenenud. Tuleb tunnistada, et muutus pole üheski maakonnas suur ja üldiselt võib hetkel rääkida stabiliseerumise ajajärgust. 

Kui vaadata rahvastiku muutumist maakonniti viimase 40 aasta jooksul, siis aastal 1970 olid maakondade erinevused oluliselt suuremad kui aastal 2011. Erinevuste vähenemine lõppes aga 1990ndate esimesel poolel ja 2011. aastal võib püstitada hüpoteesi, et erinevused hakkavad taas suurenema. 

Maakondade rahvastikutrende ja nende muutusi saab jälgida veebis 

Kirjeldatud rahvastikutrende saab oma silmaga jälgida Statistikaameti veebis rakenduse Statistics eXplorer abil. Aastate 1970–1989 andmed on võetud tänaseks meie hulgast lahkunud professor Kalev Katuse ja tema meeskonna tööst „Rahvastiku ühtsusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika”. Olgu nende andmete kasutamine minu poolne kummardus sõbra ja õpetaja mälestusele. Andmed aastate 1990–2011 kohta pärinevad Statistikaametist. 

Peatselt algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse kontekstis on otstarbekas meenutada, et andmed aastate 2001–2011 kohta kuuluvad rahvaloenduse tulemuste teatavaks saamisel korrigeerimisele. Kardan, et see korrektsioon saab olema negatiivses suunas, aga loodan, et positiivses ehk et meid oleks tegelikult rohkem, kui jooksev rahvastikuarvestus praegu näitab. Igaüks loeb! 

Praegu on Statistics eXploreris vaid rahvastikustatistika, ent rakendus täieneb aegamööda ka teiste valdkondade ja rahvusvahelise statistikaga. Statistics eXploreriga saab visualiseerida sotsiaal-majanduslikku statistikat riikide või väiksemate piirkondade kohta — nii on võimalik saada täpne ülevaade piirkondlikest erinevustest ja näitajate varieerumisest ühe riigi piires, samuti võrrelda eri riikide piirkondi. Kasutajad saavad uurida ühtaegu ruumis ja ajas muutuvaid ja mitmemõõtmelisi andmeid eri vaatenurkadest ning leida huvitavaid seoseid.  Rahvusvahelisi andmeid saab vaadata OECD Statistics eXplorerist.

Mihkel Servinski,
peaanalüütik,
Statistikaamet

Avaldatud RUP.ee