Säästuvõimelistest elanikest hindas 62% parimaks vaba raha paigutamise võimaluseks investeerimist kinnisvarasse. Raha paigutamist panka eelistas 27% inimestest. Aktsiate ostmist pidas tulusaks ja turvaliseks 19%, pensionisüsteemi 17% ja raha fondidesse paigutamist 14% säästuvõimelistest elanikest.

„Viimase viie aastaga on hüppeliselt kasvanud just kinnisvarasse ja pensionisüsteemi investeerimist eelistavate inimeste osakaal. Vaba raha paigutamist ühisrahastusplatvormide kaudu, hoiu-laenuühistutesse või krüptoraha ostmist usaldavad jätkuvalt väga vähesed,“ kommenteeris uuringutulemusi  Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Majandusliku heaolu kindlustamisel käsitlevad inimesed investeeringuna eelkõige oma kodu, mitte lisakinnisvara, maad või muid varasid. Vaid iga kümnes uuringus osalenud elanik on viimase kümnendi jooksul investeerinud kinnisvarasse, mis ei ole tema kodu. Lähima viie aasta jooksul plaanib kodule lisaks kinnisvara osta iga viies elanik.

„Kui viis aastat tagasi olid kinnisvarasse investeerida soovinud inimesed valdavalt passiivsed ning polnud midagi oma kavatsuste elluviimiseks ette võtnud, siis täna astutakse juba konkreetseid samme oma soovi täitmiseks, otsides sobivaid kinnisvarapakkumisi, kogudes laenu sissemakseks raha või otsides sobivat laenupakkujat. Inimesi motiveerib selleks varasem kinnisvarasse investeerimise kogemus ja säästude olemasolu,“ ütles Kati Voomets.

Vaatamata sellele, et kinnisvara peetakse järjest enam heaks tuleviku kindlustamise vahendiks, ei olda rahaliste raskuste korral valdavalt valmis seda müüma.  

Aktsiate ostmist parimaks raha paigutamise viisiks nimetanud vastanutest eelistavad rohkem kui pooled  investeerimist Eesti päritolu ettevõtete aktsiatesse. „Aktsiatesse rohkem investeerima motiveeriks inimesi eelkõige kindel oodatud tulu dividendide näol, ettevõtte usaldusväärsus, soov teenida aktsiahinna tõusust, vähene risk ja varasem positiivne aktsiatesse investeerimise kogemus,“ ütles Kati Voomets. „Takistustena aktsiatesse investeerimisel toodi välja puudulikke teadmisi ja kogemusi ning ebapiisavaid säästetud rahasummasid,“ lisas Kati Voomets.

Kõikidest küsitluses osalenutest pidas end säästuvõimeliseks 59% küsitletutest, kellel oli nende endi hinnangul võimalik piirata jooksvat tarbimist ja säästa tulevikuks. Võimalus raha tulevikuks säästa puudus 29%-l vastanutest ning 11% ei soovinud kokku hoida ega mõtle tulevikule. Kinnisvara omas 85% uuringus osalenutest.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Eesti Konjunktuuriinstituut selle aasta veebruaris. Kokku küsitleti 800 elanikku vanuses üle 16 aasta.