Samuti paistab Eesti koos Soome, Taani, Rootsi ja Luksemburgiga silma
ettevõtetele kõige vähem koormavate õigusnormide poolest. Innovaatiliste
äriühingute osa ettevõtete seas on eriti suur Luksemburgis, Saksamaal,
Belgias ja Portugalis, seevastu väike Ungaris, Poolas, Lätis ja Leedus.
Lisaks konkurentsivõime aruandele esitles Euroopa Komisjon ka
teatist, milles käsitletakse liikmesriikide tööstuse konkurentsivõimet
ning aruannet „Liikmesriikide konkurentsivõime ja poliitika 2011“.
Konkurentsivõime aruandes antakse Eestile soovitus kasvatada kõrgema
lisaväärtusega toodete ja teenuste eksporti, et saavutada ELi keskmine
tootlikkus. Esikohale soovitatakse seada teadmuspõhised sektorid, milles
Eesti on konkurentsivõimeline. Inimkapitali kasvatamiseks nähakse
vajadust laiahaardeliseks haridusreformiks, sest Eesti jaoks tooks
aruande kohaselt suurimat kasu just kõrgoskustega tööjõud.
Aruannetes tuuakse välja, et ELi äriühingud ei suuda nii hästi uurimis-
ja innovatsioonitöö tulemusi rakendusteks vormida ja turgudele viia kui
näiteks USA ja Jaapani äriühingud. Samas on ELi tööstus suurendamas
toormetõhusust ning kasutusele võetakse üha enam tooret ja
asendusmaterjale. Tööstusliku tõhususe poolest on Euroopa Liit paljudel
aladel ees USAst ning jõudmas järele Jaapanile. Samas on tulemused
liikmesriikide ja ka tööstusharude lõikes väga erinevad.
Ilmneb, et liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi: keskmine
tööviljakus tööstuses ulatub ligi 125%-ni kogulisandväärtusest inimese
kohta Iirimaal kuni vähem kui 20%-ni Bulgaarias. Innovaatiliste
äriühingute osakaal ulatub 80%-st Saksamaal kuni 25%-ni Lätis.
Seadusloome ettevõtjasõbralikkus on suurim Soomes ja väikseim Itaalias.
Tööstuse ja ettevõtluse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident
Antonio Tajani märkis: „Euroopa tööstus on heas vormis ja valmis
konkurentsiks. Kuid taastumise aeglustumise tõttu tuleks meil
konkurentsivõime suurendamine ja kasv tõsta oma tegevuskavas esikohale.
Me vajame struktuurseid reforme, mis oleksid suunatud ettevõtjate
potentsiaali vabastamisele: see on taastumise põhiteguriks."
Iga-aastane Euroopa konkurentsivõime aruanne ning aruanne
„Liikmesriikide konkurentsivõime ja poliitika” aitavad hinnata
liikmesriike Euroopa poolaasta ja Euroopa 2020. aasta strateegia laiemas
raamistikus.
Lisateave
MEMO/11/701 „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet”
MEMO/11/702 „Ülevaade 27 liikmesriigi konkurentsivõime kohta”
Tööstuspoliitika: „Üleilmastumisajastu tööstuspoliitika"
