Kõige piiravamad maad olid selle uuringu kohaselt Pakistan, Malaisia ja India.
Artikli autorite seas on ka Tartu Ülikooli isiksusepsühholoogia
vanemteadur Anu Realo. Tema sõnul on viimastel aastakümnetel enamus
kultuuriuurijaid olnud arvamusel, et kultuuride erinevusi saab selgitada
individualismi ja kollektivismi mõõtme abil. Paraku ei seleta see
sugugi kõike.
Värske uuring on üks esimesi katseid vaadata piiravust ja lubatavust paljude eri riikide tervikpildis.
Uuringus osalejad pidid vastama küsimustikule, milles näiteks Eesti
puhul tuli hinnata, kas siin on enamikes situatsioonides käitumise kohta
selged reeglid. Samuti, kas Eesti inimestel on suur vabadus otsustada,
kuidas nad enamikes situatsioonides käituda tahavad.
Vastuste põhjal pandi kokku piiravuse-lubavuse indeks, mida hiljem
kontrolliti lisaküsimustega, mis kirjeldasid konkreetseid olukordi. Nii
pidid inimesed hindama, kas näiteks matustel sobib vaielda, kas pangas
sobib nutta, tänaval kõva häälega naerda või kinos nina nuusata.
Realo sõnul tuli siit välja, mil määral inimesed nõustuvad selles
osas,mis on õige käitumine. Kas peab käituma täpselt kultuuris
valitsevatest normidest lähtuvalt ning kas ja kuivõrd inimesed
kritiseerivad teisi või satuvad ise kriitikatulle norme rikkudes.
Kokku osales 6823 vastajat 33 maalt.
Selgub, et ökoloogiliste ja ajalooliste ohtudega kokkupuutunud maad on
piiravamad. Seal nõutakse tugevamat normide järgmist ja eirajaid
karistatakse. Piiravamad maad on lubavamatega võrreldes tihedama
asustusega, neis on vähem loodusressursse ja põllumaad, seal on suurem
toidupuudus, joogivee varud on napimad ja õhukvaliteet viletsam.
Samuti on piiravamatel maadel suurem üleujutuse, põua või troopiliste
tsüklonite oht. Ka naaberriikidega konflikte on neis riikides olnud
ajavahemikul 1918- 2001. rohkem.
Piiravamad maad on suurema tõenäosusega autokraatlikumad,
teisitimõtlejaid kiusatakse taga. Meediavabadus on väiksem, rohkem on
seadusi ja regulatsioone, uusi tehnoloogiad võetakse kasutusele
aeglasemalt.
Piiravamates maades on ühe elaniku kohta rohkem politseinikke, vähem on poliitilisi ja kodanikuõigusi.
Samas on piiravamate maade puhul vähem mõrvu ja rööve kui lubavamates riikides.
Piiravamate maade elanikud on usklikumad ega ole altid minema oma
õiguste nõudmiseks tänavale õigust nõudma või petitsioonidele alla
kirjutama.
novaator.ee
