Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul näitab statistika, et hooletu
suitsetamine on Eestis umbes poolte tulesurmade põhjuseks. „Enam
kõnekamat näidet ei ole võimalik tuua, et ilmestada kiiresti kustuvate
sigarettide vajadust. Siseministeeriumi hinnangul peaks nende
sigarettide kasutuselevõtt säästma aastas 10-15 inimese elu,“ lausus ta.
Samuti peaks vähenema põlengutes vigastatute arv ning tulekahjudes
tekkiv varakahju, mis näiteks mullu oli pea 13,5 miljoni eurot.
„Kiiresti kustuvate sigarettide kasutuselevõtuga on Eestis võimalik
aastas ära hoida hinnanguliselt 500 põlengut,“ lisas Vaher.
Kiiresti kustuvatel sigarettidel on muudetud põlemisomadusi: sigareti
paber on väiksema poorsusega ning spetsiaalsete takistusribadega, mis
raskendavad paberi põlemist. Lisaks on sigareti sisemise põlemise
vähendamiseks tubakas tihedamalt pakitud. Need omadused tagavad sigareti
kustumise, kui seda ei tõmmata piisavalt tihedalt.
Tänavu novembri keskpaiga seisuga on Eestis tulekahjudes hukkunud 64
inimest, neist 25 hooletu suitsetamise tagajärjel. Kuuel juhul oli
tulekahju alguse saanud salasigarettide suitsetamisest. Eelmisel aastal
hukkus põlengutes 69 inimest, neist 34 juhul oli tegu hooletu
suitsetamisega. 2009. aastal tules elu kaotanud 63 inimesest hukkus
hooletu suitsetamise tõttu 43, 2008. aastal 89 inimest 39 ning 2007.
aastal 132 inimesest 57.
Kiiresti kustuvad sigaretid on peale Euroopa Liidu riikide kasutusel ka
Kanadas, Austraalias ja paljudes Ameerika Ühendriikide osariikides.
Siseministeerium
