05.08.2011 Reede

Eestlaste usk majandustõusu on üks Euroopa suurimaid

43% eurooplastest on seisukohal, et kriisi mõju tööturule on oma haripunkti juba saavutanud, mis on võrreldes 2010. aasta sügisega ühe protsendipunkti võrra enam. Samuti soovivad eurooplased, et kriisist ülesaamiseks ja tulevikus võimalike probleemide vältimiseks rakendataks ELi tasandil erinevaid meetmeid. Kaheksa eurooplast kümnest arvab, et majanduspoliitika parem koordineerimine liikmesriikide vahel oleks tõhus vahend majandusliku olukorra parandamiseks.

Hoolimata üldisest positiivsest suhtumisest võib riikides, kus majanduslangus ei ole veel möödas ja tööpuudus suureneb, kohata teatavat skeptitsismi. Optimistlikumate ja pessimistlikumate riikide vahel esineb erinevusi. Enamik liikmesriike, eelkõige Taani (68%), Eesti (64%) ja Austria (62%), usuvad, et majanduskriisi mõju tööturule enam ei suurene. Jätkuvalt kriisi tõttu kannatavates riikides, nagu Portugal (80%) ja Kreeka (78%), levib aga vastupidine arvamus.

Uuringust ilmnes, et enamik küsitletutest ootab ELi institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste koostöö jätkamist, et tagada jätkusuutlik majanduskasv ja luua uusi töökohti. Majanduspoliitika suuremat koordineerimist ELi liikmesriikide vahel toetab 79% vastanutest, mis on kahe protsendipunkti võrra rohkem kui 2010. aasta sügisel. Samuti toetab enamik vastanuid rangemat järelvalvet pankade ja finantsasutuste päästmiseks ning finantskontsernide tegevuse kontrollimiseks. Euroopa 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärke – innovatsiooni edendamist ja konkurentsivõime suurendamist – peetakse realistlikeks ja saavutatavateks.

Euroopa Komisjon

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255