Töötaja puhul, kes ei saa liikumisvabaduse piirangu tõttu tööle asuda, tuleb esmalt vaadata, kas töötaja oli välisriiki minnes teadlik sellest, et Eestisse naastes peab ta viibima eneseisolatsioonis või mitte. Kui töötaja eneseisolatsiooni nõudest teadlik ei olnud (nt ei olnud see konkreetne riik, kus töötaja viibis, sel hetkel riikide nimekirjas, kuskohast tulles peab inimene viibima eneseisolatsioonis), on töö tegemine takistatud temast mittetuleneval põhjusel.
Üldjuhul tuleb töötajale sellisel juhul anda tööst vaba aega ehk rakendub töölepingu seadus § 38, mille kohaselt peab tööandja maksma mõistliku aja eest keskmist töötasu, kui töötaja ei saa tööd teha temast mitteoleneval põhjusel. Milline on antud juhul mõistlik aeg, peavad pooled ise hindama, kuid kindlasti ei ole õigustatud töötasu maksmine terve aja eest, mil töötaja tööd ei tee. Kui töötaja oli reisile minnes eneseisolatsiooni nõudest teadlik, tekitas töötaja teadlikult sellise olukorra, kus ta ei saa Eestisse naastes kaks nädalat tööülesandeid täita. Sellisel juhul ei ole õigustatud ka keskmise töötasu maksmine.
Sellisel juhul peavad pooled leidma mõlemale poolele sobivad lahendused. Näiteks sõlmima poolte kokkuleppe töötaja põhipuhkuse või tasustamata puhkuse kasutamiseks või muul moel (nt muuta kokkuleppel tööülesandeid, mida saaks teha kaugtööna). Töösuhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seeläbi mõistlikud lahendused.
Pereliikme eneseisolatsioonis viibimine
Juhul, kui töötajaga koos elavale inimesele kehtib liikumisvabaduse piirang või peab ta olema eneseisolatsioonis, siis ei takista see pereliikmetel tööl käimist. Praegusel ajal ega ka kevadel ei ole olnud nõuet, et eneseisolatsioonis olevate inimestega koos elavad inimesed peavad ka jääma eneseisolatsiooni. Kui tööandja keeldub töötajat tööle lubamast siis peab ta töötajale maksma keskmist töötasu sest töötaja on valmis tööd tegema, kuid tööandja talle tööd ei anna (töölepingu seadus § 35). Seega ei ole tööandjal alust keelata töötajal, kelle pereliige on eneseisolatsioonis, tööle tulemast.
Piirangud kehtivad COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimestele. Lähikontaktiks loetakse:
- otsene füüsiline kontakt COVID-19 haigega (nt kätlemine);
- otsene kontakt COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud);
- koos viibimine COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel