Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevidendi Siim Tamme sõnul on ametite ühiskontrollide käigus silma jäänud, et autoturul tegutseb mitmeid füüsilisest isikust automüüjaid, kes jätavad eksliku mulje, nagu oleks tegemist automüügiga tegeleva ettevõtja esindajate või töötajatega.
"Kui aga ostu-müügilepingu allkirjastamiseks läheb, on paberitel müüjaks keegi kolmas isik, tihti välismaalane, ning puudub igasugune viide tegelikult sõiduki müünud kauplejale. Seega paberite järgi oleks ostja soetanud sõiduki justkui kelleltki tundmatult eraisikult või käinud suisa välismaal seda ostmas," selgitas Tamm.
Jälgede varjamiseks suunatakse ostja ise sõidukit Maanteeametis registreerimiseelsele ülevaatusele esitama. Vahel läheb müüja ise ostjaga kaasa, kuid esitab seejuures mitte enda, aga ostja dokumendi, mis tähendab, et sõiduki tegelikust müüjast ei jää kuhugi ühtegi jälge.
Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnas, et autoostja jaoks on alati kindlam osta sõiduk, mis on juba läbinud registreerimiseelse ülevaatuse. "Ülevaatuse käigus kontrollitakse muuhulgas, kas auto tehnilised parameetrid vastavad Eestis kehtivatele nõuetele, ega auto ole välisriigis varastatuks kuulutatud ning kas dokumentatsioon on korras. See tähendab, et ostes sõiduki, mis ei ole registreerimiseelset ülevaatust läbinud, võib uut omanikku maanteeametis tabada ebameeldiv üllatus - registreerimistoimingu tegemine võib venida kuni 30 päeva või ei saa seda sootuks üldse Eestis registrisse kanda," selgitas Vahtra.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski rõhutas, et lisaks maksupettusele on müüjal sellise skeemi puhul eesmärk hoiduda ka vastutusest, kui autol peaksid ilmnema varjatud puudused.
"Juriidiliselt isikult ostetud sõidukile kehtib kaheaastane pretensiooni esitamise õigus. Paraku üritavad kasutatud autode müüjad pahatihti sellest kohustusest vabaneda, kasutades just sellist petuskeemi," ütles Turetski. Ta lisas, et kahjuks ei saa ka Tarbijakaitseamet aidata, kui leping on sõlmitud kahe eraisiku vahel ja ainuke võimalus probleemile lahendus leida on pöörduda kohtusse.
Lisaks juba viidatud võltsimistele, kus eraisikud esitavad Maanteeametile tegelikkusele mittevastava soetusdokumendi, on Maksu- ja Tolliamet tuvastanud mitmeid juhtumeid, kus äriühing on esitanud liiklusregistri haldajale võltsitud dokumendi. Selliste juhtumite puhul on lepingule või arvele kantud enamasti kas vale soetushind või käibemaksuseaduse paragrahv, mille alusel auto on soetatud ja mille eesmärk on vähendada edasimüügil maksukohustust. Kahtluste ilmnemisel on amet võtnud ühendust välisriigi maksuhalduri ja sõiduki müünud isikuga ning küsinud üle, kas Maanteeametile esitatud arve vastab tegelikkusele. Esimeste tuvastatud võltsimiste kohta on Maanteeamet teinud juba avaldused politseile.
