Liikmesriikide ja teiste pandeemia all kannatavate riikide kogemused näitavad, et viiruse leviku tõkestamise meetmeid tuleb kohaldada kauem kui 30 päeva, et need saaksid tõhusalt mõjuda. Komisjon soovitab liikmesriikidel reisipiirangu pikendamist omavahel koordineerida, sest välispiiridel võetavad meetmed saavad olla tõhusad ainult siis, kui kõik EL-i ja Schengeni riigid rakendavad neid kõigil piiridel sama kaua ja ühetaoliselt.

Reisipiirang, mida soovitatakse pikendada, kehtib EL+ alal, kuhu kuuluvad kõik Schengeni liikmesriigid, kaasa arvatud Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia, ning neli Schengeni lepinguga ühinenud riiki ehk Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits – kokku 30 riiki.

Euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas märkis, et kõik liikmesriigid on edukalt rakendanud suhtlemisdistantsi hoidmise meetmeid, et piirata sotsiaalset suhtlust ja aeglustada viiruse levikut. "Kolmandatest riikidest EL-i suunduvate mittehädavajalike reiside piirang täiendab neid meetmeid ELi välispiiridel. Kuigi esimesed tulemused on julgustavad, tuleb reisipiirangut pikendada, et haiguse edasise leviku riski veelgi vähendada. Me ei tohiks veel ust lahti teha, kuni me alles töötame oma kodu turvalisuse nimel.“

Komisjoni hinnang praegusele olukorrale osutab uute haigus- ja surmajuhtumite arvu jätkuvale suurenemisele kogu EL-is, aga ka pandeemia arengule väljaspool EL-i, sealhulgas riikides, kust tavaliselt reisivad ELi igal aastal miljonid inimesed. Seepärast tuleb reisipiirangut pikendada, et haiguse edasise leviku riski vähendada.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on nakkuse kiirema levimise risk mõõdukas, kui kohaldatakse leevendusmeetmeid, ja see risk on väga suur, kui leevendusmeetmed on ebapiisavad, kusjuures risk, et tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide suutlikkus ületatakse lähinädalatel, on suur isegi koos leevendusmeetmetega.

Alates reisipiirangu rakendamisest märtsi teises pooles on lennureisijate vedu vähenenud peaaegu nullini, veel toimuvad lennud piirduvad peamiselt kaubaveo ja inimeste kojutoomisega. Sarnane muutus on toimunud ka reisijateveos teiste transpordiliikidega, nagu parvlaeva-, bussi- ja rongitransport.

Komisjon jätkab liikmesriikide abistamist EL-i mittehädavajaliku reisimise piirangute rakendamisel, pidades muu hulgas korrapäraseid videokõnelusi siseministritega.

Reisipiirangu pikendamist pärast 15. maid tuleks uuesti kaaluda, võttes arvesse epidemioloogilist olukorda.

Üheaegne ja kooskõlastatud tegevus välispiiridel on oluline osa EL-i kriisist väljumise strateegiast ja piirangute järkjärgulisest lõdvendamisest.

16. märtsil 2020 soovitas komisjon riigipeadel ja valitsusjuhtidel kehtestada ajutine piirang mittehädavajalikele reisidele EL-i esialgu 30 päevaks. Riigijuhid nõustusid selle soovitusega 17. märtsil ning kõik EL-i liikmesriigid, välja arvatud Iirimaa, ja EL-i mittekuuluvad Schengeni riigid on nüüdseks võtnud vastu otsuse seda reisipiirangut rakendada.

Reisipiirangut ei kohaldata EL-i kodanike, EL-i mittekuuluvate Schengeni riikide kodanike ja nende pereliikmete ning EL-is pikaajaliselt elavate kolmanda riigi kodanike suhtes, et nad saaksid koju tagasi pöörduda. Et piirangu mõju meie ühiskonna toimimisele piirduks üksnes vajaliku miinimumiga, ei tohiks liikmesriigid kohaldada piiranguid teatavate reisijate kategooriate suhtes, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik. Samuti tuleks lubada EL-i siseneda esmatähtsatel töötajatel, nagu arstid, õed, tervishoiutöötajad, teadlased ja eksperdid, kes aitavad koroonaviirusega toime tulla, kaubaveoga tegelevad töötajad, piirialatöötajad ja hooajalised põllumajandustöötajad.

Selleks, et liikmesriike aidata, esitas komisjon 30. märtsil 2020 suunised selle kohta, kuidas rakendada ajutisi reisipiiranguid, hõlbustada inimeste kojutoomist kogu maailmast ning tegeleda nendega, kes on reisipiirangute tõttu sunnitud jääma EL-i kauemaks kui lubatud.