Alates suvest on vaktsineeritus märkimisväärselt suurenenud ja EL-i digitaalse COVID-tõendi kasutuselevõtt on olnud edukas: praeguseks on neid välja antud üle 650 miljoni, teatas komisjoni Eesti esindus. Samal ajal jätkub epidemioloogilise olukorra muutumine ning mõned liikmesriigid on võtnud täiendavaid rahvatervishoiu meetmeid, sealhulgas asunud manustama tõhustusdoose.

Eelöeldut arvesse võttes paneb komisjon suuremat rõhku reisimist reguleerivate meetmete isikupõhisusele, nähes ette esmase vaktsineerimistsükli järel antava vaktsineerimistõendi minimaalse kehtivusaja üheksa kuud, EL-i valgusfoorikaardi uuendamise ning hädapidurimehhanismi lihtsustamise.

Komisjon teeb täna ühtlasi ettepaneku uuendada norme, millega reguleeritakse reisimist välisriikidest EL-i.

"EL-i digitaalne COVID-tõend, mida on väljastatud juba üle 650 miljoni, on laialdaselt kättesaadav, usaldusväärne ja tunnustatud vahend, mis aitab nii inimesi kui ka ettevõtjaid," ütles Euroopa Komisjoni õigusküsimuste volinik Didier Reynders. "Minnes üle isikupõhisele lähenemisviisile, tuleks meil pandeemiast üle saamiseks tõendit võimalikult hästi ära kasutada. Et oleks võimalik koordineerida tõhustusdooside manustamist, teeme liikmesriikidele ettepaneku leppida kokku esmase vaktsineerimistsükli järel väljastatavate vaktsineerimistõendite standardses kehtivusajas."

Lisaks teeme ettepaneku kajastada vaktsineerimise tulemusi valgusfoorikaardil. Kokkulepe selles küsimuses aitab vältida olukorda, kus üle EL-i kehtiksid jälle erisugused reeglid. Peame ka edaspidi suutma tagada kodanikele võimaluse ohutult ja vabalt liikuda, mis on EL-i inimeste seas üks hinnatumaid õigusi,

rääkis ta.

Peamised uuendused on esmalt meetmete isikupõhisus: inimese suhtes, kellel on kehtiv EL-i digitaalne COVID-tõend, ei tohiks vaatamata sellele, millisest EL-i piirkonnast ta saabub, üldreeglina testimist, karantiini ega muid lisapiiranguid kohaldada. Inimestel, kellel ei ole EL-i digitaalset COVID-tõendit, võiks lubada reisida enne või pärast saabumist tehtava testi alusel.

Teine uuendus on vaktsineerimistõendi kehtivusaeg:  komisjon teeb ettepaneku kehtestada esmase vaktsineerimistsükli järel väljastatava vaktsineerimistõendi standardseks kehtivusajaks üheksa kuud. See tähendab, et reisijate kontrollimisel ei tohiks liikmesriigid keelduda tunnustamast vaktsineerimistõendit, mis kinnitab, et esmase vaktsineerimise viimase doosi manustamisest on möödas vähem kui üheksa kuud. Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt võimaldada vaktsineerimist nendele elanikkonnarühmadele, kellele väljastatud vaktsineerimistõendi tähtaeg üheksa kuud hakkab läbi saama.

Olulised on tõhustusdoosid: komisjoni ettepaneku kohaselt ei tuleks üheksakuulist kehtivusaega kohaldada tõhustusdoosi järel väljastatud tõenditele. On võimalik, et tõhustusdoosi järel kestab kaitse kauem kui esmase vaktsineerimise järel, mistõttu jälgib komisjon tähelepanelikult uusi teadusandmeid selles küsimuses. Selle põhjal võib komisjon teha hiljem ettepaneku kehtestada sobiv kehtivusaeg ka vaktsineerimistõendite puhul, mis on välja antud pärast tõhustusdoosi.

EL-i valgusfoorikaarti uuendatakse järgmiselt: uute haigusjuhtude näitajat hakatakse vaatama koos piirkonna vaktsineerituse tasemega. Kaart annab olukorrast hea ülevaate, kuid sellele saaks tugineda ka meetmete koordineerimisel, et eristada piirkondi, kus viiruse levimus on eriti madal - roheline - või eriti kõrge - tumepunane. Erandina isikupõhisest lähenemisviisist tuleks sellisel puhul kohaldada kogu piirkonna suhtes erikorda. Rohelistelt aladelt saabuvate reisijate puhul ei tohiks mingisuguseid piiranguid kohaldada. Seevastu tumepunaste piirkondade puhul tuleks nakatunute suurt hulka arvestades soovitada hoiduda reisimisest nii ühes kui ka teises suunas ning reisijatelt, kes ei ole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, tuleks nõuda testimist ja karantiini jäämist, samas kohaldades vältimatu reisimisvajadusega inimeste ja laste suhtes erikorda.

Reisimist reguleerivate meetmete erandeid tuleks kohaldada piiriüleste pendelrändajate, alla 12-aastaste laste ja vältimatu reisimisvajadusega inimeste suhtes. Vältimatu reisimisvajadusega inimeste nimekirja tuleks piirata, sest paljudel praegu nimekirja kantud reisijatel on vahepeal olnud võimalus end vaktsineerida.

Hädapidurimehhanismi lihtsustamine hõlmaks kiirmenetlust, millega aeglustada uute COVID-19 variantide levikut ja sekkuda eriti raskete olukordade puhul, tuleks lihtsustada ja muuta operatiivsemaks. See hõlmaks liikmesriigi teadet komisjonile ja nõukogule ning kriisidele poliitilise reageerimise integreeritud korra (IPCR) kohase ümarlaua korraldamist nõukogus.

Et anda uue korra rakendamiseks piisavalt aega, teeb komisjon ettepaneku alustada uuenduste kohaldamist alates 10. jaanuarist 2022.