Euroopa majanduse olukord on 53 protsendi eestlaste hinnangul hea
Esimest korda alates majandus- ja finantskriisi algusest 2007. aastal hindavad eurooplased Euroopa majanduse hetkeolukorda pigem positiivselt, kevadega võrreldes kasvas toetus 6 protsendipunkti 48 protsendini, teatas Euroopa Komisjon.
Eestlastest hindavad oma koduriigi majandust positiivselt 59 protsenti. Võrreldes 2017. aasta kevadega on optimism oma riigi majanduse olukorra suhtes kasvanud 19 liikmesriigis. Nende riikide eesotsas on Soome, Sloveenia, Austria ja Ungari. Eestis on majanduse olukorda heaks hindavate inimeste arv võrreldes käesoleva aasta kevadega suurenenud 5 protsenti.
Liikmesriikides on hinnang erinev – kui Madalmaades ja Saksamaal peab riigi majandusolukorda heaks 91 protsenti vastanutest, siis Kreekas on sellel arvamusel ainult 2 protsenti.
Euroalal toetab eurot 74 protsenti vastanutest, mis on 1 protsendipunktine kasv ja rekordtulemus pärast 2004. aasta sügist. Seitsmes riigis on toetus eurole 80 protsenti või rohkem. Need riigid on Slovakkia, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Eesti, Iirimaa and Sloveenia.
40 protsendil eurooplastest on Euroopa Liidust positiivne kuvand, 37 protsendil neutraalne kuvand ja nende osakaal, kellel on EL-ist negatiivne kuvand, püsib 21 protsendi juures. Tulemused on püsinud stabiilsed 2017. aasta kevadest saadik ja need kinnitavad positiivset suundumust, mida on täheldatud alates 2016. aastast. 14 riigis on EL-ist positiivne kuvand enamikul vastanutest. Kõrgeim oli see 59 protsenti Iirimaal, Eestis on EL-ist positiivne kuvand 39 protsendil.
Usaldus Euroopa Liidu vastu on Eestis aga vähenenud 6 protsendipunkti 49 protsendile. Kõrgeim on usaldus 64 protsenti Leedus. Liidu tuleviku suhtes on optimistlikud 60 protsenti Eestlastest ja pessimistlikud 33 protsenti.
Sügisesele Eurobaromeetri standarduuringule vastas liikmesriikides kokku 33 193 inimest. Eurobaromeetri eriuuringule „Euroopa tulevik“ vastas liikmesriikides kokku 27 881 inimest.