Enim mõjutas registreeritud võltsingute hulka üks juhtum, kus inimene müüs Itaalias oma auto maha. Hiljem Eestis selgus, et automüügist saadud raha hulgas oli 531 võltsitud 100-eurost. Seega registreeritigi Eestis esimesel poolaastal kõige rohkem 100-euroste ja 50-euroste pangatähtede võltsinguid – vastavalt 753 võltsingut ja 334 võltsingut. Samas kui seda üksikjuhtumit statistikas mitte arvestada, on Eestis ringlusest avastatud võltsingute hulk püsinud eelmise aastaga sarnasel tasemel.
Võltsitud euromünte avastati Eestis 20% vähem kui aasta varem ehk 39 korral.
Võttes arvesse ringluses olevate europangatähtede hulka, on võltsingute arv väike nii Eestis kui ka euroalal tervikuna. Täpsem ülevaade Eestis levitatud võltsitud eurodest on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel.
Eesti Pank juhib tähelepanu, et ehtsat pangatähte on võimalik igal inimesel ära tunda, kui kasutada lihtsaid võtteid pangatähe turvaelementide tuvastamiseks. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada ning kahtluse korral võrrelda mõne ehtsa pangatähega. Pangatähe turvaelemente ja nende tuvastamise viise on kirjeldatud uute pangatähtede veebilehel. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes määrab kahtlasele rahale ekspertiisi.
