Nagu enamik prognoose, vajab ka rahvastikuprognoos aeg-ajalt ülevaatamist, sest aja muutudes võivad muutuda olukorrad ja täpsustuvad andmed. Eurostati 2008. aasta prognoosi kohaselt oleks Eesti rahvaarv 2060. aastal 1 132 300 inimest, 2011. aasta prognoosi järgi aga 40 400 inimese võrra suurem ehk 1 172 700. Samas on mõlema prognoosi puhul Eesti rahvaarv kogu järgneva poole sajandi pikkuse perioodi jooksul kahanev.
Eesti rahvaarv Eurostati 2008. aasta ja 2011. aasta prognoosi järgi
Rahvaarvu muutus koosneb kahest komponendist: loomulikust iibest ja rändesaldost. Loomulik iive on aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu. Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu. Optimistlike noote võrreldes 2008. aasta prognoosiga leiab Eurostati 2011. aasta rahvastikuprognoosis nii loomuliku iibe kui ka rändesaldo seisukohalt.
Loomulik iive jääb ka uuenenud prognoosi kohaselt negatiivseks kogu järgneva poole sajandi jooksul, aga sündide ja surmade arvu vahe on väiksem kui varasema prognoosi korral. Perioodil 2010–2060 sünnib Eurostati 2011. aasta prognoosi kohaselt Eestis 631 500 inimest ja sureb 805 900. 2008. aasta prognoosi kohaselt olid need arvud vastavalt 601 500 ja 808 200.
Loomulik iive Eestis Eurostati 2008. ja 2011. aasta prognoosi järgi
Positiivne on kindlasti ka see, et Eurostat on tõstnud Eesti summaarse sündimuskordaja prognoosi. Summaarne sündimuskordaja näitab keskmist elussündinud laste arvu naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid sama aasta sündimuse vanuskordajad. Rahvastiku taastootmiseks peab summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Vana prognoosi kohaselt oli Eesti summaarne sündimuskordaja 2060. aastal 1,66 ja uue järgi 1,70. Mainimata ei saa siiski jätta, et vaatamata tõusule jääb summaarne sündimuskordaja ka uue prognoosi kohaselt alla taastetaseme.
Arvestades praegust Eesti väljarännet tekitab Eurostati rändeprognoos kindlasti hulgaliselt küsimusi, millele on kättesaadavate andmete põhjal keeruline vastata. Samas on uue prognoosi esimene pool praeguste andmete valguses kindlasti täpsem ja hilisem periood Eesti suhtes positiivsem. Samas ei selgu prognoosist, keda Eurostat Eestisse sisserändajatena näeb — on need kodumaale naasvad eestimaalased või välisriikide kodanikud.
Rändesaldo Eestis Eurostati 2008. ja 2011. aasta prognoosi kohaselt
Kindlasti saab uue prognoosi juures positiivsena märkida keskmise eluea tõusu sünnimomendil. Tõus on küll väike, kuid siiski olemas. Nii on prognoositav keskmine eluiga uue prognoosi kohaselt 2060. aastal meestel 81,6 aastat ja naistel 88,0 aastat. Vana prognoosi kohaselt olid need arvud 80,8 ja 87,5 aastat.
Positiivne on seegi, et uue prognoosi kohaselt tõuseb demograafiline tööturusurve indeks prognoosiperioodi lõpuks taaskord 1-st kõrgemale, mis tähendab, et potentsiaalseid tööturule sisenejaid on rohkem kui sealt lahkujaid. Muidugi jääb küsimus, millist majandusmudelit kahaneva töötajate hulga tingimustes rakendada aktuaalseks kogu prognoosiperioodiks.
Demograafiline tööturusurve indeks Eestis Eurostati 2008. ja 2011. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt
Mida öelda kokkuvõtteks? Pingelises demograafilises olukorras on heameel tõdeda, et väljastpoolt Eestit asjale vaadates nähakse pisikesi positiivseid nihkeid. Loodame, et pärast käesoleva aasta lõpus algavat 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust ei tule Eurostatil Eesti rahvastikuprognoosi negatiivses suunas korrigeerida.
Mihkel Servinski,
peaanalüütik,
Statistikaamet
