Suvekuudest alates on inflatsioon püsinud kiirena ning oktoobris saavutati viimase kuue aasta kõrgeim tase nii Eestis kui ka euroalal laiemalt. Valdavalt on selle taga kiirelt tõusnud naftahinnad, mis kerkisid oktoobri alguses nelja aasta kõrgeimale tasemele – 85 dollarini barreli kohta – Iraanile kehtestatud sanktsioonide mõjul.
Eestis oli hinnatõus laiapõhjalisem, sest lisaks naftale on hindu kergitanud ka teised energiatooted nagu elekter, küttepuud ning alanud küttehooaja algusest ka kaugkütte kallinemine Tallinnas. Lisaks on kiirenenud teenuste hinnatõus ning jätkuvalt panustavad inflatsiooni maksumeetmed. Kuigi elektri börsihind on augustikuiselt kõrgtasemelt mõnevõrra taandunud, on elektriarve kodudes ligi 12 protsenti suurem kui aasta tagasi. Küttepuude hindu hoiab kõrgena toorainepuudus, mistõttu on hinnad aastaga tõusnud ligi neljandiku võrra.
Teenuste inflatsioon kiirenes oktoobris ligi 5 protsendini, aga valdavalt on selle taga kõikuvad lennupiletite hinnad. Lennupiletid olid koguni 64 protsenti kallimad kui aasta varem. Vaadates teenuseid ilma selle komponendita, oleks teenuste hinnatõus 3 protsendi lähedane ehk sarnane varasemate kuudega. Tegu on koolivaheajast tingitud kõrgemate hindadega, mida aga mullu sügisel hindadesse ei lisatud.
Arvestades hiljutist naftahinna alanemist ning ajutise iseloomuga transporditeenuste mõju nagu lennupiletite kallinemine, jääb oktoobri 4,4-protsendiline inflatsioon aasta kõrgeimaks. Inflatsiooni aeglustumist võib oodata järgmise aasta keskel, kui energiatoodete hinnatõus peaks taanduma. Lisaks väheneb järgmisel aastal ka maksumeetmete mõju.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
