Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teeninduskeskuse juhataja Tatjana Portnova sõnul näitab PPA infotelefonile saabunud kõnede statistika inimeste suuremat huvi ID-kaardi elektroonilise kasutamise vastu. “Võrreldes aastatetaguse ajaga on kordades kasvanud nende inimeste arv, kes kasutavad ID-kaarti igapäevaselt ning kes elu ilma selleta enam ettegi ei kujuta,“ ütles Portnova. „Infotelefonile helistajad küsivad tihti nõu dokumendi elektroonilise kasutamise kohta ning seda eriti enne valimisi, aga ka tuludeklaratsiooni esitamise ja näiteks praegu käimasoleva rahvaloenduse ajal,“ lisas ta.
„ID-kaart on inimese jaoks elektrooniline allkiri ja võti e-teenuste juurde. Elektrooniliselt kasutades annab ID-kaart võimaluse ajada asju just siis, kui kõige mugavam,” lausus Riigi Infosüsteemi Ameti asedirektor Kalle Arula. Ta rõhutas, et ID-kaardiga tehtud tehingutel on paberil antud allkirja või pangakontoris tehtud tehingu kaal. “Digiallkirja andes peab olema sama tähelepanelik, kui paberil võetud kohustustega. Tuleb meeles pidada, et ID-kaart on täpselt nii turvaline, kui turvaliselt seda kasutatakse.“
Eesti riigi partner ID-kaardi välja andmisel on Sertifitseerimiskeskus, kes väljastab riiklikele isikut tõendavatele dokumentidele (ID-kaart, elamisluba, digi-ID ja mobiil-ID) sertifikaate ning on loonud ka ID-kaardi kasutamiseks vajaliku baastarkvara ja töötanud välja DigiDoc tarkvara, mis võimaldab anda digitaalallkirju, kontrollida digitaalallkirjade kehtivust ning krüpteerida andmeid. Sertifitseerimiskeskuse juhi Kalev Pihli sõnul on ID-kaart positiivne edulugu nii Eestis kui ka mujal maailmas. „Kuigi see edulugu pole sündinud kergelt, on ID-kaardi kasulikkus tänaseks faktiliselt tõestatud,“ sõnas Pihl.
Selle aasta alguse seisuga on kehtiv ID-kaart ligi 1,2 miljonil inimesel, kellest umbes 85% on Eesti kodanikud ning 15% välismaalased. Kümne aasta jooksul on kokku antud 72,6 miljonit digiallkirja ning vähemalt korra on dokumenti elektrooniliselt kasutanud pea pooled ID-kaardi omanikud.
Esimesed 174 ID-kaarti anti pidulikult üle 28. jaanuaril 2002 Sakala keskuses, esimestena said dokumendi toonane Vabariigi President ja proua Ingrid Rüütel.
