President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul saab Euroopa Liit järgmiseks perioodiks jõukohase ja realistliku eelarve.
"Euroopa Liit on saamas endale järgmiseks seitsmeks aastaks jõukohase, realistliku ja ühenduse ühtsust toetava eelarve. Reedel lõppenud Ülemkogu näitab, et Euroopa Liidu valitsusjuhid suudavad jõuda hea kokkuleppeni," ütles riigipea vastuseks BNS-ile küsimusele. Ilves avaldas lootust, et kokkulepet toetab ka Euroopa Parlament.
Riigipea avaldas tänu Eesti diplomaatidele ja poliitikutele "asjaliku ja ladusa koostöö eest eelarvekõneluste eel ja ajal", samuti ka põllumeestele, kes "andsid poliitikutele tuge seista paremate toetuste eest". Ilves nentis, et Eesti põllumeeste toetused ongi nüüd suurenemas, õigemini võrdsustumas Euroopa Liidu keskmisega.
"Kogu Euroopale on oluline teaduse ja innovatsiooni kasvav rahastamine. Just meile siin Läänemere idakaldal on aga tähtis Euroopa ühendamise rahastu, mis ühendab Balti riigid ka füüsiliselt ülejäänud Euroopaga, olgu selleks siis kiire raudtee või energiaühendused. Ehitagem Rail Baltic valmis, ütleb Euroopa Liidu uus eelarve Eestile, Lätile, Leedule ning meie lähimatele partneritele selles projektis Poolale ja Soomele," sõnas Ilves.
Riigikantselei teatel leppisid Euroopa liidrid kokku uues eelarveperioodis, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ning Eesti osa on sellest 5,89 miljardit.
Euroopa Liidu (EL) liidrid jõudsid reede pärastlõunal lõppenud ülemkogul kokkuleppele liidu järgmise seitsme aasta (2014-2020) eelarves, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ehk üks protsent liidu rahvuslikust kogutoodangust (RKT). Eesti osa uues eelarveraamistikus on 5,89 miljardit, mis on pea 907 miljonit eurot rohkem kui see oli 2007- 2013 eelarves.
"Hoolimata eelarve üldmahu kokkutõmbamisest võib Eesti end pidada läbirääkimiste selgeks võitjaks," ütles peaminister Andrus Ansip pärast rohkem kui ööpäev kestnud eelarveläbirääkimisi.
Kokkuleppe kohaselt paranevad uuel eelarveperioodil Balti põllumeeste konkurentsitingimused. Otsetoetuste kogusumma suureneb kaks korda ning toetus hektari kohta küündib perioodi lõpuks 75-protsendini Euroopa Liidu keskmisest.
Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF) jäi alles 23 miljardit eurot, millest 10 miljardit on ühtekuuluvuspoliitika riikidele. Valitsuse teatel tähendab see, et Rail Balticu projektiga saab edasi minna.
Hoolimata kärbetest kasvab Euroopa Liidu konkurentsivõimele suunatud investeerinute maht 20 protsenti, sealhulgas kasvavad ka toetused teadus- ja arendustegevustele.
