Ilves märkis avakõnes, et iga riigikogu koosseis on seisnud silmitsi küll erinevate, ent alati suurte ülesannetega. Presidendi sõnul tõstsid VII ja VIII riigikogu koosseisu ajal läbi viidud pöördumatud reformid Eesti kiire arengu rajale, IX riigikogu töö viis Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse, riigikogu X koosseis harjutas kätte Euroopa Liidus olemisega seotud uued tööd ning järgmine koosseis viis Eesti majanduskriisist välja.

"Kui vaatame äsja volitused maha pannud XII riigikogu tegemisi, siis mis jääb selle kontole? Aeg näitab. Ehk läheb ajalukku see, et kodanike hääl hakkas üha jõulisemalt nõudma osalusõigust parlamendi igapäevatöös. Rahvakogu aitas selle hääle siia saali ja mingil määral seda ka kuulati. See on küpse ühiskonna tunnus," sõnas Ilves.

"Paraku tuleb Eesti praegust poliitilist kliimat iseloomustades möönda, et kõiksugust poliittehnoloogiat, halvas tähenduses populismi ja nahahoidmist on poliitikas liiga palju. Liiga palju on ka ülemäärast ja mõnikord pahelist õigusloomet, riigieelarve koostamise muutmist bürokraatlikumaks ja jäigemaks, odava meeldida tahtmise lainel tehtud mõtlematuid otsuseid. Pean silmas ka vaidlemist asjade üle, mis vaidlust ei vääri, ja vaidlust väärivate asjade vaikset ärakoputamist," ütles Ilves.

Ta avaldas lootust, et loodav valitsuskoalitsioon peab üksmeelselt seadust vahendiks, mitte eesmärgiks omaette. "Seaduste kokku- ja lahku- või lihtsalt ümberkirjutamine inimeste muresid ei lahenda," ütles Ilves.

"Palun võtke elu pärisprobleemid ükshaaval ette ja otsige neile kõikide arvamust austades parimat lahendust. Selleks tuleb mu meelest senisest rohkem kuulata ja seejärel rohkem rääkida. Tuleb tuua erinevad huvid ja arusaamad siia, riigikogu saali. Rahvaesindajaist ja nende valijaist lugupidavasse vaidlusesse," sõnas Ilves parlamendisaadikute poole pöördudes.

"Seda, kuidas ei saa, ja mis võib halvasti minna, oskab öelda igaüks. Võistelgu parem mitu visiooni sellest, kuidas saab ja kuidas õnnestub," ütles ta.

Ilves nentis, et uue riigikogu koosseisu ametiaega jääb mitme olulise reformi rakendamine. "Puuetega inimeste tööellu toomine ja uus lastekaitseseadus on vaid mõned näited. Nimetan neid eraldi, sest just ühiskonna nõrgemad liikmed vajavad erilist kaitset, mitte loomulike hirmude täiendavat võimendamist," ütles ta.

"Piirileping Venemaaga ootab ratifitseerimist. Loodan südamest, et otsus ei jää päevapoliitilise punktinoppimise taha. Meil on vaja üksmeelset, kogu ühiskonda hõlmavat riigikaitset. Tõhusat vastutegevust vaenulikule mõjutustegevusele. Riigikaitses vajame ka edaspidi tasakaalustatud otsuseprotsessi, mitte otsuste langetamist kiirustades kitsas ringis," sõnas Ilves.

Ta rõhutas, et riigikogu liikmetel lasub vastutus hoida end kursis Eesti julgeolekuga seotud teemade ja rahvusvaheliste arengutega, Euroopa Liiduga ning infotehnoloogiaga. "Rahvaesindaja huvi ei tohiks kohe raugeda, kui mingi teema või lahenduse ette on lisatud väike „e-“ või „i-“," ütles ta.

"Ka need saadikud, kes ei ole asjaomastes komisjonides, peaksid Euroopa Liitu, julgeolekut ja e-riiki tähtsaks pidama. Riigikogu on ühtlasi ka Euroopa Liidu ja NATO liikme parlament," sõnas Ilves.

Ka toonitas riigipea, et aeg on küps riigi- ja haldusreformiks. "Me teame, mis on valesti ja kus probleemid. Eesti riik peab oma rahvale pakkuma head elustandardit, rõhutama omapära, mitte püüdma saada mõne teise riigi klooniks. Peame hoiduma teiste vigadest ja kui soovite, neid isegi oma huvides ära kasutama. Sellega on kiire, tõeliselt kiire," ütles ta.

Ilves sõnas, et 2018. aasta esimesel poolel kannab Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa kohustust. "Seegi sunnib näitama, mida väike e-riik oma tragidust ja väledust kasutades suudab. Meie sihiks ei saa olla vaid selle vastutuskoorma all vastu pidamine. Meie kohus on kõigile nähtaval kujul panustada sisuliselt Euroopa Liidu tulevikku. See on suur töö, suur vastutus ja see töö ja vastutus algab teie kõigi jaoks hiljemalt praegu," sõnas riigipea.