Ligi pooled vastanutest ei osanud nimetada ühtegi inimeste säästukäitumist suunavat riiklikku soodustust, märkis pank.
Need, kes ise säästavad, on soodustustest mõnevõrra teadlikumad. Pea
kolm neljandikku neist inimestest, kel pole sääste, ei osanud nimetada
ühtegi.
Kõige sagedamini teati kodulaenu intresside maksusoodustust, mis pole
küll otseselt suunatud raha säästmisele, vaid on abiks oma kodu
soetajatele. Võimalusest saada kodulaenu intressidelt tulumaks tagasi
olid teadlikud 31% vastanutest ja 50% kõrgharidusega
vastanutest.
Pensionifondi tehtud maksete tulumaksusoodustusest olid teadlikud 26% kõikidest vastanuist ja 42% kõrgharidusega
vastanuist. Lisaks haridusele mõjutasid informeeritust ka rahvus, vanus
ja sissetulek – eesti keelt kõnelevad 30–39 aasta vanused inimesed, kes
töötavad juhtide või spetsialistidena ning teenivad keskmisest kõrgemat
sissetulekut, olid eri soodustustest sagedamini teadlikud.
Eakad aga ei tea säästmisega seotud soodustusi tihti üldse – 69% neist ei osanud nimetada ühtegi kehtivatest soodustustest ega
riiklikku garantiid hoiustele.
Alla 10% vastanuist oli kuulnud võimalusest lükata tulumaksu
tasumine investeerimiskonto abiga edasi ning panna maksuraha seniks lisa
teenima. Samuti teadis vaid üheksa protsenti vastanuist, et kui
vabatahtlik kogumispension makstakse välja ühes osas, kehtib kogu
summale soodsam 10-protsendiline tulumaksumäär ning 18% teadis
võimalusest kolmandasse samasse kogutud pensioniraha ühe maksena välja
võtta juhul, kui vanust on vähemalt 55 aastat.
12% vastanuist oli teadlik riiklikust hoiuste garantiist kuni 100.000 euro suurustele eraisiku hoiustele igas pangas.
Keskpanga andmetel oli Eesti elanikel septembrikuu seisuga hoiustel
sääste 4,567 miljardi euro ulatuses, sellest 49%
arveldukontodel ja 51% hoiustena. Täiendava kogumispensioni ehk
kolmanda samba lepinguid oli ligikaudu 15%-l Eesti inimestest,
investeeringuid aktsiates, väärtpaberites ja investeerimisfondides viiel
protsendil inimestest.
BNS
